Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Fotod ja videod: välisminister kohtus laevakaitsjate asjus India suursaadikuga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy

Välisminister Marina Kaljurand kohtus täna hommikul India suursaadikuga Soomes ja Eestis Ashok Kumar Sharmaga, et arutada edasisi samme laevakaitsjate osas.  

«Positiivne on see, et India suursaadik tuli täna. India suursaadik oskas päris detailselt kommenteerida ja vastata küsimustele, mida meie suursaadik juba India välisministeeriumiga tõstatas,» ütles välisminister Kaljurand pärast kohtumist ajakirjanikele.

India välisministri Eesti visiit küsimärgi all

Samuti on Kaljuranna sõnul väga oluline asjaolu, et ka India välisministeerium ootas positiivsemat otsust ja ka India välisminister on lubanud kaasa aidata sellele, et laevakaitsjad saaksid võimalikult ruttu koju pöörduda.

Kusjuures, saadik rääkis täna Kaljurannale ka seda, et India välisministeeriumis kavandati ministri visiiti Eestisse. Nüüd, kus kahe riigi vahelisi suhteid varjutab mõnevõrra laevakaitsjate vangistamise küsimus, on visiidi planeerimine soiku jäänud.

Tänasel kohtumisel arutati erinevaid võimalusi, kuidas edasi minna – kas otsus kaevatakse edasi, esitatakse armuandmistaotlus või vaadatakse, millised on võimalused karistust kandvate inimeste vahetamise asjus. «Millise tee me valime, sõltub nüüd väga palju Eesti kodanikest endist,» ütles Kaljurand.

Laevakaitsjate otsus

India suursaadiku sõnul ei ole küsimus pelgalt juriidiline, vaid tähtis on ka meeste heaolu. Seetõttu tuleb lahendus tema sõnul võimalikult kiiresti leida. Saadiku kinnitusel teeb ka India omalt poolt kõik, et see lahendus ka leitakse.

Välisministri teada kalduvad vangi saadetud mehed praegu apellatsioonikaebuse esitamise poole. Kui tõepoolest otsustatakse otsus edasi kaevata, tähendaks see ilmselt seda, et samal ajal ei saaks esitada armuandmispalvet ega minna edasi kahe riigi vahelise lepinguga, mis näeks ette, et nad saadetaks karistust kandma Eestisse.

«See on nende valik, mille nad peavad tegema pidades nõu advokaatidega. Meie saame juhinduda sellest, mida nad otsustavad,» sõnas Kaljurand.

Kui kaua see edasikaebamise protsess võiks aega võtta, ei ole teada. Kaljuranna sõnul teeb tema poliitilisel tasandil kõik endast oleneva, et seda protsessi kiirendada.

Viis aastat tavaline karistus

Seda, et Eesti riik, eelkõige välisministeerium, on omalt poolt maksimumi andnud, kinnitas ka saadik. Samas aga pidi ta nentima, et India suurust arvestades võivad asjad lihtsalt rohkem aega võtta.

«Viie aasta pikkune karistus on Indias väga tavaline,» ütles saadik. Ta viitas 2008. aasta Mumbai rünnakutele, kus sai üle 100 inimese surma, pärast mida suhtutakse illegaalsete relvade omamisse väga karmilt.

Ka Kaljurand sõnas advokaatide tagasisidele osutades, et just see – relvade ebaseaduslik omamine – on süüdistus, mida advokaadid ei suutnud ümber lükata. «Ma väga loodan, et advokaadid  tegid parima, mis nad said teha,» ütles Kaljurand.

Esmaspäeval tegi Tuticorini magistraadikohus teatavaks otsuse, milles määras laevakaitsjatele viie aasta pikkuse vanglakaristuse. Mehed viidi pärast istungit kohtusaalist otse kinnipidamiskohta.

Tagasi üles