Riigikogu sotsiaalkomisjon leidis tänasel kohtumisel huvigruppidega, et abivahendite reformi ettevalmistamisel ja käivitamisel oli kommunikatsiooni puudujääke riigi, sihtrühmade ja abivahendeid pakkuvate ettevõtete vahel.
Sotsiaalkomisjon leidis abivahendite reformi käivitamisel puudusi
«Abivahendite reformi oli kaua ettevalmistatud ja oodatud, kuid abivahendeid puudutava sotsiaalhoolekande seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg oli liiga lühike. Kahetsusväärsel kombel said aasta alguses 200 inimest ette teatamata suuremad abivahendite arved, kuid tänaseks on nende juhtumid lahendatud ning edaspidi saab reform jätkuda rahumeelselt,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Istungil osalenud abivahendeid pakkuva Invaru OÜ esindaja hinnangul oli abivahendite reformi rakendamise ettevalmistamiseks antud liiga vähe aega.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul muudab reform abivahendite turgu taotlejatele soodsamaks ja paindlikumaks. Tsahkna selgitas, et Eestis kasutab abivahendeid 70 000 inimest ning eelarves on abivahenditele ette nähtud 2,5 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) esindaja sõnul on igal kliendil abivahendite üürimisel või ostmisel omaosalus ja riik maksab abivahendi kinni piirhinna ulatuses. Kui abivahendi hind on varasemast kõrgem, on võimalus võrrelda teiste turul olevate pakkujate hindu või teha SKAle erimenetluse taotlus. SKA saab inimese individuaalseid vajadusi arvesse võtta, langetada omaosalust või pakkuda muid lahendusi.
1. jaanuaril jõustunud abivahendite süsteemi reformi tulemusel saab inimene valida abivahendi pakkuja kõigi 50 turul oleva pakkuja vahel ning ei sõltu enam oma elukohast. Reformi eesmärk on, et kõik riigi makstavad abivahendid vastaksid inimeste funktsionaalsetele vajadustele ja oleksid kasutuses rahaliselt mõistlikul moel.
Sotsiaalkomisjoni istungil osalesid veel sotsiaalministeeriumi ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindajad.