/nginx/o/2012/04/03/1039314t1h86ca.jpg)
Sotsiaaldemokraatide tänaõhtune juhatus otsustas, et riigihalduse ministri Arto Aasa pakutud haldusreformi eelnõu, mille kooskõlastusring sel nädalal lõpeb, vajab mitmeid täpsustusi. Samas märkis sotside aseesimees Kajar Lember, et eesmärk pole reformile nö pidurit panna ja selle vastuvõtmist takistada.
«Me kindlasti ei tõmba praegu haldusreformile pidurit, tahame edasi liikuda. Teeme ettepanekuid ja lisame märkuseid,» ütles Lember.
Peamiseks murekohaks on sotside meelest see, milline näeb pärast seda välja omavalitsuste tulubaas, kui vallad on ühinenud vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusteks. «Kui tahame, et omavalitsused oleks suuremad ja võimekamad, siis see võimekus ei juhtu vaid sellest, et paneme kaks tükki kokku ja ongi võimekamad. Omavalitsuste tulubaas peab samuti suurenema,» märkis Lember.
«Sellest tulumaksust, mis praegu on, ei piisa kõikide funktsioonide rahastamiseks. Võimekus ja suurus – seal on küll teatud loogika, kuid need ei käi alati korrelatsioonis. Tartu linn on hädas koolide remontimisega, samas mõni väiksem omavalitsus polegi.»
Lember märkis, et omavalitsused liituksid rõõmsamalt, kui nad teaks, mis neid ees ootaks, kuid praegu nad ei tea.
Märkusi ja ettepanekuid teevad sotsid kolmes valdkonnas. Esiteks juba mainitud omavalitsuste tulubaas – milline see võiks olla alates 2018. aastast.
Teiseks valdadeülene koostöö kõikvõimalike ühisteenuste osas, nagu näiteks ühistransport, prügimajandus, jäätmekäitlus jne.
Kolmandaks valdkonnaks, mis sotside arvates eelnõus täiendusi vajab, on nn rohujuuretasandi demokraatia ehk tulevaste osavaldade moodustamise ja juhtimise küsimus. Küsimus on näiteks selles, et kui sunniviisiliselt liituvad suurem ja väiksem vald, siis võib nõrgem osapool jääda väga väikese esindusega või üldse esindamata, nentis sotside riigikogu fraktsiooni juht Andres Anvelt.
Lember nentis, et nagu kooseluseadusel, on ka haldusreformi eelnõul puudu teatud rakendusaktid, mis kohaliku elu reguleerivad.
Mida sotsidest ministrite märkused eelnõule täpsemalt sisaldavad, annavad sotsid teada homme ehk teisipäeval.
Sel nädalal annavad eelnõule oma arvamused ministeeriumid, linnade Liit ja maaomavalitsuste liit.
Riigihalduse minister Arto Aasa eestvedamisel valminud haldusreformi eelnõu viib haldusreformi läbi põhimõtte järgi, et igaks omavalitsuses oleks vähemalt 5000 elanikku.
Aasa kokku kutsutud ekspertkomisjon jõudis seisukohale, et alates 5000 elanikust hakkab ilmnema uus tase omavalitsuse võimekuses – hakkab toimima kohalik demokraatia, tekib piisavaid valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve ning saab võtta tööle pädevaid inimesi omavalitsuse kohuste täitmise paremaks korraldamiseks.
Praegu on Eestis 213 omavalitsust, mille keskmine suurus on 1900 elanikku. Praegu elab 80 protsendis Eesti omavalitsustes vähem kui 5000 elanikku.