Euroliidu liikmesriigid arutavad praegu Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kava karmistada relvapoliitikat nii tugevalt, et näiteks soomlased räägivad oma riigikaitse olulisest nõrgenemisest.
Euroliit tahab keelata kuni pooled Eesti elanike relvadest
Pärast 13. novembri terrorirünnakuid Pariisis pani Euroopa Komisjoni president lauale plaani, kuidas muuta Euroopas relvapoliitikat, Euroopa Liit koostas vastava direktiivi muudatuseelnõu.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar selgitas, et hetkel käivad liikmesriikide vahel arutelud. «See on esialgne ettepanek, nende nägemus sellest, kuidas võiks relvapoliitikat üleeuroopaliselt kujundada ja eksperdid tulevad alles laua taha,» ütles ta.
Kõige teravam ja tundlikum on komisjoni ettepanek keelata riikides tsiviilkäibest teatud osa poolautomaatseid tulirelvi. Seda sammu ei ole praegu toetanud ka Eesti, kõige tulisemalt seisavad vastu põhjanaabrid.
«Me ei ole selle vastu, et inimestel on relvad. Kui inimene tunneb, et ta teistmoodi ei saa, siis ta ju saab selle relva endale võtta.
Kokku moodustavad poolautomaatsed tulirelvad Eestis umbes 40 protsenti ametlikult tsiviilkäibes olevatest relvadest, valdavalt on need jahi- ja spordirelvad. «Me ei soovi relvaseadust karmistades kindlasti Eesti kaitsevõimet nõrgendada,» kinnitas Kommusaar.
Ent Eesti ja Soome riigikaitse on meie õnneks üles ehitatud erinevalt. Kui meil osalevad vabatahtlikud kaitseväes Kaitseliidu kaudu, siis Soomes ei ole need vabatahtlikud, kellele on relvad antud, otseselt ühegi sõjaväelise struktuuri alla allutatud ehk nende riigikaitse põhineb rohkem tsiviilkaitsel. Euroopa Komisjoni direktiiv kohalduks aga ainult nendele relvadele, mis ei kuulu ega allu sõjaväele või politseile, vaid on tsiviilelanike käes. Soomes on 650 000 tsiviilisikul relvaluba ja registreeritud 1,6 miljonit relva. Meil umbes 66 000 relva.
Soome seis halb
«Soomlaste jaoks, kui neil enam neid relvi ei lubataks, oleksid asjad kaitsetahet vaadates väga halvad,» tõdes Kommusaar ja lisas: «Ka meie oleme välja öelnud, et me tahame paremini mõista, mis selle poolautomaatsete tulirelvade keelustamise mõte on, kas tekivad täiendavad tingimused, millised poolautomaatsed relvad, või kui see jääbki nii üldsõnaliseks nagu see täna on, siis meie seda ettepanekut ei toeta.»
Küll aga toetab Eesti Kommusaare sõnul üldist seisukohta, et riik peab teadma, kelle käes relvad on ja kuhu nad liiguvad.
Direktiivi muudatuste puhul tuleb Kommusaare sõnul arvestada, et see peab hakkama kehtima kõikides liikmesriikides. Eri liikmesriikide relvaseadused on erinevad. Kui näiteks osa neist muudatustest on Eesti kontekstis täna juba olemas – tervisetõendi kohustus, relvaloa vahetamine viie aasta tagant jms –, siis paljudes riikides see nii ei ole.
«Kõigil on tekkinud hulk küsimusi, millele ei ole veel vastuseid saanud ja millele vastuseid alles otsitakse. Põhiküsimus on selles, kas selle direktiiviga lahendatakse seda probleemi, mida sellega püütakse lahendada – ennekõike vähendada tulirelvade sattumist nende inimeste kätte, kellel seda õigust olema ei peaks,» rääkis Kommusaar.
Siseministeeriumi praeguse relvaseaduse muutmise eelnõu koostamisel, mis muu hulgas lubab tulevikus enesekaitse eesmärgil hankida tsiviilisikutel endale maksimaalselt ühe tulirelva, arvestati Kommusaare sõnul ka praegust Euroopa Liidu konteksti. «Otseselt see direktiiviga ei haaku, vaid ennekõike on siiski seotud sellega, kuidas me ise Eestis peaksime toimetama ja kuidas me näeme, milline see tegevuskeskkond siin peaks olema,» lausus ta.
Praegused muudatused Eesti relvaseaduses ühtivad Euroopa direktiivi muudatustega siiski selles osas, et inimesed peaksid kasutama oma relvi samal eesmärgil, mis nad relvaluba taotledes ütlevad. «Mitte ei poeks selle taha, et võetakse isiku ja vara kaitseks 20 relva, aga reaalselt tegeletakse hoopis relvade kollektsioneerimisega,» tõi Kommusaar välja.
«Me ei ole selle vastu, et inimestel on relvad. Kui inimene tunneb, et ta teistmoodi ei saa, siis ta ju saab selle relva endale võtta, kui ta nendele tingimustele vastab. Meie jaoks on relv alati kõrgendatud ohuallikas, millega kaasnevad lisaks ka tingimused, et inimene ise selle relvaga hätta ei satu ega kuriteo ohvriks lange ning kasutab seda ainult siis, kui midagi muud üle ei jää,» rääkis ta.
Loe pikemalt siseministeeriumi eelnõu kohta:
Euroopa direktiivi muudatuseelnõus on lisaks ettepanek, et teatud relvade, näiteks poolautomaatsete relvade puhul piiratakse seda, milliseid deaktiveeritud relvi tohib kollektsioneerida. «Meie oleme Eestis siiani, kui tegu on kollektsionääriga ja ta on hankinud omale vajalikud load, lubanud hoida tegelikult pea kõiki relvi,» tõdes Kommusaar.
«Me näeme, et kui on tõsised relvahuvilised ja säilitatakse ajaloolist väärtust, tehakse ajaloolisi filme, siis selles kontekstis ei ole need komisjoni esitatud ettepanekud võib-olla põhjendatud,» lisas ta.
Häda kollektsionääridele
Sama probleem tekiks Eestis isegi näiteks airsofti sportmänguga tegelejatele, kes kasutavad hobi jaoks õhkrelvi, mis on väliselt päris tulirelva tõetruud koopiad ehk replicad.
Euroopa Komisjon soovib nimelt iga tulirelva kujuga replicat klassifitseerida tulirelvana. Replicate keelustamise põhjendus on komisjoni väitel see, et õhkrelvi ei oleks võimalik kerge vaevaga tulirelvaks ümber ehitada. «See on see tegelik eesmärk, mis võib-olla pole veel välja tulnud,» ütles Kommusaar.
Airsoftiga tegeleva Valle Kapstase sõnul on aga airsofti relvi, kus laskemoonana kasutatakse 6-millimeetrise läbimõõduga plastikkuule, väga keeruline või pea võimatu tulirelvaks ümber kohandada. Sisuliselt tuleb ehitada uus relv.
«See on küll väike hüüdjahääl kõrbes ülejäänud probleemide ja tulirelva omanike kõrval, aga see ala on Euroopas väga populaarne ja kasvanud Eestis populaarsuselt paintballi kõrval arvestatavaks alaks. Alles avati Eestis mitu keskust, noortele tehakse airsofti trenne. Siin on sadu mängijaid üle Eesti. Mängijad on tuhandete eurode eest varustust ostnud, kes selle kõik kinni maksab?» rääkis Kapstas eelnõu negatiivsetest mõjudest harrastajatele.
Siseministeerium on Kommusaare sõnul korra kokku kutsunud ka kõik Eesti huvigrupid, kes saadavad selle aasta lõpus ja tuleva aasta esimese nädala jooksul oma arvamusi ja seisukohti direktiivi rakendamise kohta ning nende põhimõtete suhtes, mis Euroopas lauale on toodud.
Komisjoni peamine eesmärk on terrorismi tõkestamiseks vähendada nende relvade hulka, mis võivad sattuda ebaseadusliku käitlemise objektiks. Ka tahendatakse suurendada koostööd liikmesriikide vahel, et näiteks Eestist kadunud relva oleks võimalik üles leida ka Saksamaalt. Euroopa Komisjon tahab, et liikmesriigid hakkaksid nende ettepanekuid rakendama 2016. aasta juulikuust.
«Täna mingeid lõplikke seisukohti ega hinnanguid ei ole. Ma ei näe ka täna, et need sellise tormilise kiirusega tulema hakkaksid nagu komisjoni esialgne ambitsioonikas plaan ette nägi,» ütles Kommusaar.
Seni on liikmesriikide eksperdid Brüsselis kohtunud alles ühe korra 18. detsembril. Sisulised arutelud jätkuvad tuleval aastal – Eesti valitsus peaks oma ametliku positsiooni kujundama jaanuari keskpaigas.
Euroopa Komisjoni ettepanekud:
- teatud poolautomaatrelvade omamise keelustamine eraisikutele
- tugevdatud nõuded tulirelvade internetimüügile
- tulirelvade märgistamise ühtsed nõuded Euroopa Liidus, et neid saab paremini jälgida
- tihedam infovahetus liikmesriikide vahel, näiteks relvaluba mitte saanud isikute kohta
- tugevdatud nõuded deaktiveeritud tulirelvade liikumise ja kollektsioneerimise kohta, et vältida kurjategijatele relvade müügi riski.