Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme ei hoidnud end Kuku raadiole antud intervjuus peaminister Taavi Rõivase ja president Toomas Hendrik Ilvese aastalõpuintervjuusid kommenteerides tagasi, märkides muu hulgas, et presidendil puudub moraalne autoriteet kellelegi hinnanguid anda.
Martin Helme kritiseeris karmilt presidenti
«Eks see peni kiunatab, kes kiviga saab,» kommenteeris Helme eilset Taavi Rõivase teleintervjuud, kus peaminister nimetas EKRE-t muu seas mitte salongikõlbulikuks.
«Kui Taavi Rõivas meid siin nuhtleb, siis eks ta ikka selle eest nuhtleb, et oleme teda aasta otsa ühes, teises ja kolmandas küsimuses pinninud ega ole lasknud tal rääkida oma ilusaid lugulaule, vaid ikkagi nõudnud selgeid vastuseid,» nentis EKRE aseesimees.
«Teine väga oluline asi on, et jumal tänatud, et seda ei otsusta Taavi Rõivas või mõni teine reformierakondlane, kes kõlbab või kes ei kõlba parlamenti, vaid seda otsustavad ikka Eesti valijad. Ma võiksin täpselt samamoodi küsida, kas ikkagi VEB fondi või Autorollo vennad on salongikõlbulikud või mitte, aga valija on neid seni selleks pidanud,» lisas ta.
Vägagi kriitiline oli Helme president Ilvese aadressil. «Ilvese aastalõpuintervjuu oli ka väga õel meie suhtes, mille peale ma küsiks, aga kes üldse on Ilves, et tal on üldse mingit autoriteeti kellelegi hinnanguid anda? Ta on üheksa aastat istunud ja lüpsnud Eesti maksumaksja raha, kantinud oma Ärma tallu. Nüüd abiellub neljandat (kolmandat - toim) korda, ta on igale oma eelmisele naisele sarvi teinud ja nad häbiväärsel kombel lihtsalt üle parda visanud. Millise moraalse autoriteedi pealt see inimene üldse kellelegi midagi räägib?» arutles Helme, täpsustamata, miks ta Ilvese aastalõpuintervjuud õelaks pidas.
Saatejuht parandas seepeale, et president abiellub siiski kolmandat korda.
Saatejuhi küsimusele, millest ikkagi tuleb riigijuhtide kriitika EKRE aadressil, vastas Helme, et Eesti poliitikas jookseb veelahe EKRE ja kõigi teiste vahel. «Ühel pool on need, kes on allaheitlikud ükskõik kas siis Brüsseli, Washingtoni või Moskva ees või lihtsalt allaheitlikud ja teisel pool oleme meie, kes me leiame, et ajada tuleb Eesti asja,» selgitas Helme oma seisukohta.
Samuti tuli jutuks, kes on EKRE juures maad kuulamas käinud, et milline oleks nende valmisolek valitsuskoostööks. Helme sõnul on Sotsiaaldemokraatlik Erakond ainus, kes pole seda veel teinud.
«Miks üldse käib keegi meie juures vaikselt maad kuulamas, et mis ministri kohta me tahta võiksime või mis tingimustel oleksime nõus valitsuses olema? Saame suurepäraselt aru, et ainus põhjus, miks meid praeguses seisus keegi valitsusse tahaks võtta, on see, et me vait oleksime, ja loomulikult selle liini peale me ei lähe,» lisas Helme hiljem selle teema juurde tagasi pöördudes.
Ta märkis, et EKRE-l ja teistel erakondadel on suured sisulised maailmavaatelised erimeelsused ning nende eesmärk parlamendis polegi sõpru otsida või kõigiga hästi läbi saada, vaid oma valijate esindamine.
Kui jutuks tuli EKRE toetajate sõnakasutus sotsiaalmeedias ja kommentaariumides, ütles Helme, et ühtegi parterijuhti pole mõtet panna vastutama selle eest, mida keegi kuskil Facebookis või kommentaariumis ütleb. «Olgu peale, et ta on meie valija, aga valijate järgi ei saa ikkagi hinnangut anda. Hinnang tuleb anda sellele, mida räägivad erakonna liidrid,» sõnas Helme, rõhutades, et teistele parteidele pole selliseid etteheiteid tehtud.
Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) rääkides tõi Helme välja, et erakond on keerulises seisus, kuid eks aeg näitab, mis IRList saab. «Olen kindel, et kui IRL ära sureb, siis seda seetõttu, mida nad ise teevad või tegemata jätavad, mitte seetõttu, mida teised teevad,» märkis Helme vastuseks küsimusele, kas EKRE ja Vabaerakond võivad IRLi «ära tappa», nagu on räägitud. «Ühe partei elamine ja suremine sõltub eelkõige erakonnast endast, mitte sellest, mida teised ümberringi teevad,» lisas ta.