/nginx/o/2015/12/28/4835751t1hf979.jpg)
Kui siseministeeriumi kavandatava seadusemuudatuse tõttu peaksid kõik, kellel on enesekaitseks soetatud rohkem kui üks tulirelv, üleliigsed relvad võõrandama, plaanivad kaitseliitlased need hoopis kaitseväe registrisse kanda.
Kaitseliitlased plaanivad enesekaitseks soetatud relvad endale jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tean, et osa kaitseliitlasi on plaaninud oma seni tsiviilregistris olnud relvad viia Kaitseliidu registrisse. Need relvad, mis vastavad meie registri nõudmistele,» rääkis Kaitseliidu pressiohvitser Tanel Rütman.
Eestis on kaks relvaregistrit: politsei- ja piirivalveameti hallatav teenistus- ja tsiviilrelvade register ning kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregister.
Tsiviilrelvade register on mõeldud eelkõige nende relvade jaoks, mida inimene taotleb kas enesekaitseks või mõne harrastuse jaoks, loomade jahtimiseks. Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistri koondab kokku riigikaitseks kasutatavad relvad.
Valdavalt on kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistris riigirelvad ehk relvad, mille riik on kaitseväele ja Kaitseliidule andnud. «Kaitseliit annab osale kaitseliitlastest ka võimaluse neid relvi kodus hoiustada,» lisas Rütman.
Kaitseliitlased saavad kaitseväe registrisse kanda ka oma isiklikke relvi. «Selle jaoks peab nende isiklike relvade kasutamise eesmärk olema seotud riigikaitsega. Jahirelvi kaitseväe registrisse põhimõtteliselt kanda ei saa, kuna jahipidamine ei ole enam meie põhitegevus,» ütles Rütman.
Küll aga võivad kaitseliitlased kaitseväe registrisse kanda püstoleid, revolvreid. «Aga ka suuremaid tukke, mille kasutamist riigikaitse valdkond hõlmab,» märkis pressiohvitser.
Euroopa Liidu direktiiv kaotaks lasketiirudest poolautomaatrelvad
Taktikalise Laskmise Keskuse Tallinnas asuva relvapoe müüja ja laskeinstruktor Siim Taska tõdes, et relvaomanikele kõnealune seadusemuudatus ei meeldi. «Me kõik praegu pingsalt ootame, millised otsused tulevad ja kuidas edasi hakata toimima. Me oleme mures,» möönis ta.
Siseministeerium kinnitas, et eelnõuga ei piirata sporditulirelvade ja jahitulirelvade omamist. Eelnõuga sätestatakse, et enese ja vara kaitse otstarbel saab edaspidi omandada vaid ühe tulirelva.
Siim Taska sõnul kasutatakse enesekaitseks taotletud relva sageli hoopis laskespordiga tegelemiseks, kuna sporditulirelva luba on niivõrd keeruline saada. «Kui suvaline inimene tänavalt ütleb, et ta tahaks spordi tegemiseks relvaluba, siis ta ei saa seda. Tal peab olema laskespordiga eelnev ajalugu. Sportlaseks ei saa niisama hakata.»
«Kogu see ettekääne on ikkagi Prantsusmaal toimunu, mille pärast nüüd kohe kõik kraanid kiiresti kinni tahetakse keerata – see on üle mõistuse, seda tuleb eelnevalt ikkagi arutada ja leida mingid kompromissid,» nentis ta.
Taska sõnul on praegu seaduseelnõu väljatöötamisel siiski erinevad osapooled saanud suhelda ning siseministeeriumis muudatust arutada. Siseministeerium on lubanud, et Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid tuleb Eesti konteksti sobitada.
Taska sõnul peaksid nemad vastasel korral oma lasketiiru ilmselt sulgema. «Kui see eelnõu täies mahus läbi läheb, siis võib sisuliselt uksed kinni panna. See näeb ette, et poolautomaatrelvad tsiviilkäibest üldse ära kaotada ja sellel spordil on militaar taust ning tsiviilisik ei tohiks seda üldse teha,» märkis ta ja lisas: «See on valus teema.»
Euroopa Liidu direktiivi muudatuseelnõu näeb ette teatavate poolautomaatrelvade omamise keelustamist eraisikutele, tugevdatud nõudeid tulirelvade internetimüügile, tulirelvade märgistamise ühtseid nõudeid Euroopa Liidus ning tugevdatud nõudeid deaktiveeritud tulirelvade liikumise ja kollektsioneerimise kohta, et vältida kurjategijatele relvade müügi riski.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar on varem öelnud, et komisjoni esitatud ettepanekuid tuleb Eesti konteksti sobitada. «Näiteks keelaks komisjoni üks ettepanek tulevikus poolautomaatsed tulirelvad, mis moodustavad umbes 40 protsenti praegu Eestis ametlikult tsiviilkäibes olevatest relvadest, valdavalt jahi- ja spordirelvad. Sellisel juhul ei pruugi kavandatavad muudatused kaasa tuua soovitud tulemust. Samuti ei soovi me relvaseadust karmistades kindlasti Eesti kaitsevõimet nõrgendada,» teatas ta.
Siseministeeriumi seadusemuudatus mõjutab 2645 relvaomanikku, kellel on turvalisuse tagamise otstarbel soetatud kaks või enam relva. 1. oktoobri seisuga oli kolme ja enama relva omanikke 465, sealhulgas ühel neist on 19 relva, mille otstarbena on nimetatud turvalisuse tagamine. Uue seadusega tuleks neil üleliigsed relvad ettenähtud ajal võõrandada või anda üle politsei- ja piirivalveametile.
Relvaomanikke on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis kokku ligikaudu 28 000, registrisse on kantud umbes 66 000 piiratud tsiviilkäibes olevat relva. Info selle kohta, kui palju on relvaomanikke ning relvi kaitseväe ja Kaitseliidu registrisse kantud, on salastatud.
Loe lisaks: