/nginx/o/2015/11/23/4727523t1hdcbc.jpg)
Põgenike ümberpaigutamine Kreekast ja Itaaliast on läinud plaanitust aeglasemalt, sest enamik põgenikest soovib edasi minna Saksamaale või Rootsi. Eesti kavatseb teha Kreeka ja Itaaliaga koostööd edasi, kuid kui ükski põgenik siia tulla ei soovi, siis ei saa neid ka selleks sundida, tõdes siseminister Hanno Pevkur.
Pevkuri sõnul on Euroopa Komisjon viimastel nädalatel pakkunud välja võimaluse, et liikmesriigid võiksid abistada ka Iraagi ja Kesk-Aafrika Vabariigi põgenikke, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Pevkur lisas, et Itaalias olevad põgenikud soovivad enamjaolt ikkagi minna Saksamaale või Rootsi, samuti on paljud Kreekasse jõudnud põgenikud liikunud edasi teistesse Euroopa riikidesse.
Küsimusele, kas nüüd võib tekkida olukord, kus Eesti on valmis abistama, aga ei olegi mitte kedagi siia võtta, vastas siseminister, et sellise olukorra tekkimise võimalus oli teada.
Europarlamendi saadik Urmas Paet selgitas, et Euroopa Liidu kava põgenike ümberpaigutamiseks ELi liikmesriikide vahel on kaheosaline. Esimene osa puudutab Kreekas ja Itaalias olevate osade põgenike ümberpaigutamist.
«See ei lähe kuigi sujuvalt, sest algusest peale on olnud selge, et Euroopasse jõudmiseks ohtliku meretee ette võtnud ja kurjategijatele tuhandeid eurosid maksnud põgenikud on soovinud jõuda just Saksamaale ja Rootsi, aga mitte Eestisse, Lätti või Rumeeniasse,» ütles Paet, et seetõttu ei soovi valdav osa neist ka muudesse riikidesse asuda.
Teine osa kavast pole aga veel käivitunud. See puudutab Paeti sõnul põgenikke, kes on Süüria põgenikelaagrites Türgis, Jordaanias ja Liibanonis. Kui EL loob võimaluse taotleda asüüli juba nendes laagrites ning positiivse otsuse korral on inimeste ees võimalus saada Euroopas varjupaika näiteks Eestis, Lätis või Rumeenias või üldse mitte Euroopasse pääseda, siis kindlasti pigem valitakse esimene võimalus, märkis ta.
«Seega ei saa praegu väita, et kui Kreekast ja Itaaliast põgenikke ümber paigutada mujale kui Saksamaale ja Rootsi on keeruline, et siis nii see jääbki. ELil on kava luua legaalne põgenike vastuvõtusüsteem, tehes otsused otse väljaspool ELi olevates põgenikelaagrites. Nii nagu Kanada on värskelt teinud. See on ka ainuke võimalus murendada kurjategijate tegevust põgenike illegaalsel ja ohtlikul Euroopasse toimetamisel,» lisas Paet.