/nginx/o/2015/12/02/4760335t1heb61.jpg)
Kui möödunud nädalal kirjutas Postimees, et keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo politseinikud pidasid oktoobri ja novembri lõpus Tallinnas ja Sillamäel kinni viis sõidukite tehnoülevaatajat, siis tänaseks on selge, et sahkerdavate ülevaatajate ring on märksa laiem.
Riigiprokuratuuri teatel on keskkriminaalpolitsei alates oktoobri lõpust kuni eelmise nädalani kinni pidanud nelja tehnoülevaatuspunkti töötajaid. Seega on kahtlustus esitatud 11 tehnoülevaatajale - neljale Pärnus, kahele Tartus, kolmele Tallinnas, kahele Sillamäel. Ametiisikuid kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises.
Kahtlustatavatele heidetakse ette positiivse ülevaatusotsuse tegemist sõidukitele, mis ei olnud tegelikult nõutavas tehnilises korras. Kahtlustuse järgi lasti altkäemaksu eest tehnoülevaatuselt läbi peamiselt sõiduautosid, kuid ka näiteks mikrobusse, haagiseid, mikrobusse ja busse. Prokuratuurile teadeolevalt lasti osa sõidukitest tehnoülevaatuselt läbi ka neid reaalselt nägemata.
Pettuse hind 10-30 eurot
Lisaks 11 tehnoülevaatajatele esitatakse kuriteokahtlused võimalikele altkäemaksu vahendajatele ja andjatele. Kui palju neid inimesi on, selgub juba edasise menetluse käigus.
Korruptsiooni uurimiseks neis neljas tehnoülevaatuspunktis käib neli kriminaalmenetlust. Kuriteoepisoode, mida menetluste käigus praegu uuritakse, on ühtekokku ligi 150. Need episoodid jäävad tänavusse aastasse.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi jäi tehnoülevaatajate poolt võetud altkäemaks ühe sõiduki puhul vahemikku 10-30 eurot.
Vastutustundetu tegevus
«Nende tehnoülevaatajate tegevuse süstemaatilisusest annab aimu juba ainuüksi kahtlustustes sisalduv kuriteoepisoodide hulk. Olukorras, kus riik on tehnoülevaatajaid usaldanud liiklusohutust tagama, on tehniliselt korrast ära sõidukite altkäemaksu eest liiklusesse lubamine kuritegelik ja vastutustundetu,» sõnas riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
«Tehnoülevaatuspunktides toimunu on selline korruptiivne käitumine, millega kaasneb otsene oht inimeste tervisele,» nõustus ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler. Ta rõhutas, et tehnoülevaatuse tegijad peavad mõistma, et tehniliselt mitte korrasolevaid sõidukeid liiklusesse lubades võivad sellega kaasneda väga rasked tagajärjed ning seda mitte üksnes sõiduki juhile vaid ka teistele liiklejatele.
«Ei ole keeruline ette kujutada, kuidas mittetoimivate piduritega sõiduk käitub ohuolukorras või mida tähendab õnnetusse sattumine tugevalt läbi roostetanud või ilma turvapatjadeta sõidukiga. Väga väikeste summade eest sõiduki puuduste osas silma kinni pigistamine on äärmiselt kahetsusväärne,» rääkis Ombler.
Ombleri sõnul on oluline, et ka ülevaatuspunktide juhid teeksid vajalikud korrektuurid ülevaatuspunktide töös ja tagaksid selle, et nende töötajad käituksid ausalt ning eetiliselt ning saaksid aru nendel lasuvast vastutusest. «Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusõiguslik tagajärg võib saabuda lisaks tehniliselt mittekorras sõidukile ülevaatuse tegijale ka altkäemaksu andnud autoomanikule,» osutas ta.
Politsei ja prokuratuur kutsuvad kõik inimesi, kes ei taha, et sellised seadusrikkumised ohustaksid kõiki liiklejaid ja nende endi pereliikmeid, altkäemaksu andmisest või selle kahtlusest politseile või prokuratuurile teada andma.
Hea lugeja, kui tead omast käest rääkida, kuidas selline altkäemaksuskeem ülevaatuspunktides töötab, võta meiega ühendust meiliaadressil helen.mihelson@postimees.ee. Vajadusel garanteerime ananonüümsuse!
LOE VEEL: