/nginx/o/2015/12/04/4765077t1h1233.png)
Turu-Uuringute AS-i korraldatud ja rahandusministeeriumi tellitud küsitluse tulemusel toetab või pigem toetab haldusreformi läbiviimist 48 protsenti ja vastu või pigem vastu on 28 protsenti elanikkonnast. Oma arvamust ei osanud öelda 24 protsenti vastanutest.
Keskmisest märksa enam leidub haldusreformi toetajaid kõrgharidusega vastajate (61 protsenti) ja juhtide-tippspetsialistide ning ettevõtjate (59 protsenti) seas. Asulatüüpidest on toetus suurim maakonnakeskustes (59 protsenti) ning keskmisest märksa suurem ka alevikes (55 protsenti). Samuti võib välja tuua, et reformi toetavad teistest enam eesti rahvusest ja kõrgema sissetulekuga inimesed.
«Uuringu tulemused näitavad, et oleme haldusreformiga õigel teel ning Eesti inimesed pooldavad muutusi. Toetusnumbrid väljendavad avalikkuse ootust, et pikaks veninud reform ükskord ka lõpule viidaks,» ütles riigihalduse minister Arto Aas.
Regionaalselt paiknevad suuremad haldusreformi toetajad Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus toetus on vastavalt 61 ja 55 protsenti. Toetus Tallinnas on uuringu kohaselt 45 protsenti. Kõige madalam on toetus selle küsitluse järgi Lääne-Eestis.
«See, et Kesk- ja Lõuna-Eestis on haldusreformi toetajaid rohkem kui pealinnas näitab, kellele on omavalitsuste ühinemisest kõige rohkem võita ning kes seda ka kõige rohkem ootab,» põhjendas minister erinevust.
Minister lisas, et praeguste reformiplaanide tutvustamisega ollakse siiski alles alguses ja lähiajal peaks elanikkonna teadlikkus oluliselt kasvama.
Uuringu küsimusele vastas tuhat inimest vanuses 15 aastat ja vanemad. Küsitlus toimus 3.-17. novembrini. Uuringu tulemused on kättesaadavad rahandusministeeriumi kodulehelt. Küsitluses rõhutati reformi läbiviimise tingimusena elanike piisavat arvu omavalitsuses.