Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess kahe tallinlasest mehe üle, keda riigiprokuratuur süüdistab islamiterrorismi toetamises.
Fotod ja video: islamiterrorismi toetamises süüdistatavad Eesti mehed astusid kohtu ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terrorikuriteo rahastamise ja toetamise süüdistusega astusid kohtu ette Ramil Khalilov (25) ja Roman Manko (30), kelle kaitsepolitsei pidas kinni aprilli keskel Tallinnas ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.
Eestis küllaltki erakordset kohtuprotsessi oli täna hommikul kuulama tulnud suur hulk inimesi, kes kõik pidid enne istungisaali sisenemist läbima täiendava politseikontrolli, millesarnast kohtab Eesti kohtutes harva.
Kohtunik nõustus tänase istungi alguses ka kohtualuste palvega, mille kohaselt tehakse istungite ajal väikesed pausid, et Khalilov ja Manko saaksid oma usukombeid täita.
Nimelt palvetavad moslemid viis korda päevas ja nii võibki palvuse aeg sattuda ka kohtupidamise ajale. Kohtuniku loal teeb kohus selleks ajaks protsessis lühikese vaheaja, et vahialused saaksid oma usukommete järgi talitada.
Palvuse ajaks viiakse kohtualused Khalilov ja Manko kohtumajas paiknevatesse arestikambritesse.
Süüdistuse sisu
Esitatud süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Vaik rääkis täna kohtus, et kõik kolm meest – Khalilov, Manko ja Sazanakov – olid omavahel tuttavad juba enne seda, kui viimane neist Süüriasse läks. Khalilov käis süüdistuse kohaselt Sazanakovil Süürias ka külas ning toimetas kriisikoldesse ka mehe naise ja kaks last.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile «püha sõja» toetuseks raha.
Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
Muljeid Süüriast
Prokurör tutvustas täna ka süüdistust toetavaid tõendeid, näiteks katkeid meilivestlustest. Meestel oli üks meilikonto, mille pealt nad samale kontole kirju saatsid. Nii loodeti prokuröri hinnangul vestluse jälgimist vältida.
Nii saatis Sazanakov pilte nii endast kui enda tütrest Süürias, kusjuures mõlemad poseerisid automaatrelvaga. Lisaks kirjeldas ta oma arvukates kirjades, mis Süürias toimub ning palus võimalusel endale raha saata. Ta rääkis lahingutest ja pommitamisest.
Sazanakov kinnitas, et tal läheb hästi ja ka tema lapsed on Süürias õnnelikud. «Meil on hästi, tüdrukud kasvavad ja räägivad araabia keelt,» kirjutas ta muu hulgas.
Süüdi ei tunnistanud
«Ma ei tunne end süüdistustes süüdi,» ütles islamiterrorismi väidetav rahaline toetaja Khalilov täna kohtupingis. Süüdi ei tunnistanud end ka Manko. Nende kaitsjad, Olavi-Jüri Luik ja Kristi Rande, pidasid süüdistusi alusetuks ning kinnitasid, et kohtualused ei ole esitatud episoodides süüdi.
Kaitsjad vaidlesid prokurörile vastu ning sõnasid, et Khalilov ja Manko ei aimanudki enne mehe lahkumist, et Sazanakov just Süüriasse läks. Samuti rõhutas Luik, et teineteise aitamine on islamikultuuris tavapärane ning kohtualused aitasidki hiljuti töötuks jäänud Sazanakovit.
Riigiprokurör Laura Vaik nentis oma avakõnes, et summad, mis Süürias viibivale mehele edastati, ei olnud suured, küll aga piisab tema hinnangul terrorikuritegude puhul ka väikestest summadest. Ta rõhutas, et Eesti õiguskaitseorganite kohustus on tagada Eesti inimeste turvalisus. Samuti tuleb Vaigu sõnul tagada see, et terroristidel ei oleks võimalik saada Eestist oma tegevusele toetust.
«Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises,» ütles Vaik.
Kriminaalmenetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur. Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.