:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/11/11/4690379t1h788c.jpg)
Kuna õiguskantsler on korduvalt politsei- ja piirivalveametile ette heitnud, et Harku kinnipidamiskeskuses hoitavatel inimestel pole tegevust, siis leidis PPA võimaluse investeerida elanike vaba aja tegevuse sisustamiseks 130 000 eurot.
Harku kinnipeetavate huvitegevusse investeeritakse 130 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harku kinnipidamiskeskuses elavad välismaalased, keda ootab riigist välja saatmine. Samuti need, kes taotlevad asüüli, kuid on selleks ajaks politsei poolt kinni peetud. Näiteks kardetakse, et nad võivad riigist põgeneda.
Hetkel on elanikke seal ligikaudu 65, kellest 38 taotlevad asüüli. Samas saavad asüüli vaid üksikud.
Kuna PPA on õiguskantslerilt korduvalt kriitikat saanud, et elanikel ei ole seal midagi teha, siis otsustas PPA tänavu panustada kinnipeetavate huvitegevusse.
«Õiguskantsler on korduvalt juhtinud PPA tähelepanu sellele, et kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalastele peab tagama sisukamad võimalused vaba aja veetmiseks,» ütles PPA migratsioonibüroo juht Maige Lepp Postimehele.
Ettevalmistusi selle soovituse täitmiseks alustati 2014. aastal ning tänavu tekkis võimalus kasutada Euroopa Liidu välisfondide raha kinnipeetavate huvitegevusega seotud kulude katmiseks, lisas Lepp.
Näiteks hakatakse kinnipeetavatele õpetama eesti keelt, milleks on planeeritud 20 000 eurot. Ehkki Eestisse jäävad neist vaid üksikud.
Lepp kinnitas, et eesmärk pole keeletaseme saavutamine, vaid soovitakse sisustada kinnipeetavate vaba aega. Projekti eesmärk on paranda nõustamise ja huvitegevuse võimalusi kinnipeetavatele.
«Selle projekti raames on välisfondidest saadud vahendite toel kinnipidamiskeskusse värvatud sotsiaaltöötaja ning sellest nädalast alustas tööd huvijuht. Keeleõpet soovime huvitegevuse raames pakkuma hakata järgmisest aastast,» lisas Lepp.
Huvijuhi ülesanne on korraldada kinnipidamiskeskuses arendavaid ning ka käelisi tegevusi, kinnitas ta. «See tähendab rühmatöid, ühiseid arutelusid ja mõtlemisülesandeid, aga ka näiteks käsitööd. Kinnipidamiskeskus on suletud asutus, mistõttu ei ole seal võimalik korraldada ametiõpet või väljaspool maja toimuvaid kursusi.»
Huvijuhi ja sotsiaaltöötaja värbamine toimus konkursi alusel, keeleõppe pakkumiseks on käimas riigihange.
Projekti kogumaksumus 2018. aasta juunikuuni on 130 000 eurot, millest 75 protsenti kaetakse Euroopa Liidu varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist.