/nginx/o/2015/11/15/4702487t1h927b.jpg)
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on Eesti valmis panustama nn Islamiriigi vastasesse võitlusesse, kui selleks peaks vajadus tekkima.
Kaitseminister Hanso: Eesti ei tohi terrorismivastases võitluses pealtvaatajaks jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Terrorimivastases võitluses ei tohi Eesti, nagu ka kõik teised normaalsed riigid, pealtvaatajaks jääda. Me peame olema ja olemegi valmis oma liitlast Prantsusmaad oma võimete piires aitama,» ütles Hanso Postimehele.
Ta lisas, et eelkõige tuleb konsulteerida liitlastega nii EL kui NATO raames kui ka kahepoolselt, et selgitada välja, millised meetmed ISi vastu on kõige tõhusamad ning milliste võimetega panustamist meilt oodatakse.
«Kaitseministeerium on oma ettevaatava planeerimise käigus näinud muude tuleviku välisoperatsioonide hulgas ette võimaluse Eesti kaitseväe instruktorite osalemise ISi vastu võitlevate relvajõudude väljaõpetamisel,» rääkis kaitseminister. Seetõttu küsib ministeerium järgmiseks aastaks riigikogult mandaati ehk nn blanco vekslit 50 kaitseväelase missioonile saatmiseks kui selleks vajadus peaks tekkima.
Samuti on Eestil Hanso sõnul põhimõtteline võimalus panustada NATO reageerimisjõudude NRF raames, kuhu alates 2016. aasta algusest panustab Eesti koos Läti ja Leeduga ühise jalaväepataljoni BALTBATiga.
Samas võib panustamise analüüsi käigus selguda vajadus ja võimalus panustada mõne konkreetsema nišivõimekusega. Selleks võib Hanso sõnul olla nii mõni eriüksus kui ka mõne spetsiifilisema eriala staabiohvitserid.
Endine kaitseminister, täna riigikogu väliskomisjoni töö eest vastutav Sven Mikser ütles eile Postimehele, et Euroopa riigijuhtidel seisab ees küsimus, milliste operatsioonidega ISISe vastu Süürias ja Iraagis võitlema hakatakse. Tema sõnul võisid eilsed terrorirünnakud anda Euroopa Liidu juhtidele tõuke asuda toetama maavägede operatsioone ISISe vastu.
Järgmisel nädalal tulebki parlamendisaalis arutusele eelnõu, mis näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eelnõu kohaselt võib Eesti panustada nii staabiohvitseridega kui ka mõni üksusega, näiteks demineerimismeeskonna, jalaväerühma või erivägedega.