Rahvusringhäälingu eelarve ümber käärib korralikult. ERR ähvardab jätta tuleval aastal ära osa otseülekandeid ning koondada inimesi. Ometi ei toetanud riigikogu rahanduskomisjon neljapäeva õhtul ERRile 650 000 lisaeuro andmist, kuna väiteid rahapuudusest ümbritsevat ebaselgus.
Tellijale
ERRi rahanappust looritab häma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui arve vaadata, ei tohiks probleemi olla: ERR saab igal aastal järjest rohkem raha. Tuleva aasta riigieelarves on neile ette nähtud 29,86 miljonit eurot, mis on 6,6 protsenti tänavusest enam.
ERRi juhatuse liikme Ainar Ruussaare sõnul peitub häda asjaolus, et eelarvekasvud on olnud mõeldud valdavalt sihtotstarbelisteks eraldisteks – järgmisel aastal näiteks venekeelse ETV+ tarbeks. Samal ajal kerkivad aga elektrikulu, autoritasud ja levikulud iga aasta.
Hoopis suurema põntsu paneb eelarvele kahe suurvõistluse, 2016. aasta jalgpalli EMi ja Rio de Janeiro suveolümpiamängude kokkulangemine. Lepingud on sõlmitud, osa rahast makstud ja ülekandeõigused olemas, kuid see läheb ERRile kokku maksma 1,23 miljonit eurot.