:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Eilne mäss Harku kinnipidamiskeskuses sai alguse sellest, et ühele kinnipeetavale anti teada otsusest tema keskuses viibimise aega kahe kuu võrra pikendada. Kongost pärit mees hakkas protestima ja temaga liitus veel paarkümmend inimest, kinnitas politsei.
Harkus hakati mässama ühe kongolase toetuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harku kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts rääkis, et Kongost pärit meheni jõudis eile kohtumäärus, mille sisu võis mees juba ette aimata. Talle anti teada, et tema kinnipidamiskeskuses oleku aega on pikendatud kahe kuu võrra.
Mehele taheti määrus kätte toimetada. Selleks paluti, et ta tuleks politseiametnikuga administratiivalale, kus jagatakse kätte kinnipeetavatele saabunud post.
«Tema suhtes taheti läbi viia täiesti rutiinset protseduuri,» selgitas Preinvalts.
«Tavaliselt pikendamisotsused kahe kuu kaupa kujunevadki – iga kahe kuu tagant saab inimene uue otsuse,» täpsustas ta.
Nende jaoks oli eilne situatsioon selline, kus politsei justkui käitus ebaõiglaselt, viies nende sõbra lukustatud ruumi.
Kongolane keeldus otsusele järele minemast ja oli verbaalselt agressiivne.
Preinvalts ütles, et ühest küljest oli mehe valulik reaktsioon inimlik, kuna selgus, et ta peab viibima veel kinnises asutuses. «See ei tee ju kellelegi rõõmu, kui saadakse teada, et tuleb veel kaks kuud vähemalt viibida kinnipidamiskeskuses.»
«Lõpuks asi kulmineerus kähmlusega – kinnipeetav osutas füüsilist vastupanu politseiametnikele.»
Mees tuli paigutada lukustatud ruumi.
Seda nägid pealt teised keskuse elanikud, kellest osa tundsid, et keskuse töötajad teevad mehele ülekohut, kui teda vägisi kinnisesse ruumi viivad.
/nginx/o/2015/11/11/4689679t1h16a5.jpg)
«Nad nõudsid kaaskinnipeetava vabastamist.»
Paarkümmend kinnipeetavat blokeeris kella 19 ajal koridori. «Nad seisid ja blokeerisid ühe koridori osa, kus kokk ei saanud teha oma tööd. Kokal ja kinnipeetavatel ei ole lubatud kokku puutuda.»
Järgneva 1,5 tunni jooksul ei allunud nad ühelegi korraldusele, kuigi töötajad nõudsid pidevalt, et koridor vabastataks ja mehed oma tubadesse läheks.
Hoiavad ühte
Preinvalts nentis, et protestijaid sidus see, et nad on kõik moslemid ja hoiavad seetõttu rohkem ühte. Praegu on Harkus rohkem Malist, Eritreast, Iraagist, Kongost ja Sudaanist pärit inimesi. «Põhirahvust välja ei joonistu.»
/nginx/o/2015/11/11/4690571t1h6efe.jpg)
«Tihti on neil raske mõista, et meil on seadus, mille järgi me toimetame. Nendes riikides on teised seadused, arusaamad heast ja halvast, õigest ja valest. Nende jaoks oli eilne situatsioon selline, kus politsei justkui käitus ebaõiglaselt, viies nende sõbra lukustatud ruumi. Nemad said aru, et see annab neile justkui moraalse õiguse protsessida selle vastu, hõivata mingi ala ja mitte lahkuda,» rääkis Preinvalts.
«Meie Euroopas vaatame neid kui kahte erinevat sündmust. Üks asi on see, et sa ei täida korraldusi, teine asi on see, kas politsei kasutas liigset jõudu või mitte,» lisas ta.
«Neile oli poolteist tundi antud edasi ühte sõnumit, et peate ala vabastama – minema oma tubadesse, laskma personalil liikuda.»
Seda käis meestele rääkimas ka Preinvalts ise.«Nad olid teatanud, et nad lähevad lõpuni,» ütles keskuse juht, kelle sõnul ei olnud täpselt teada, mida sellega mõeldakse.
Konflikt muutus füüsiliseks
Seejärel sisenes majja eriüksus. Koos eriüksusega oli ennetavalt kohal kiirabi. Seni füüsilise vägivallata protesteerinud mehed osutasid nüüd ka füüsilist vastupanu ja politsei pidi kasutama muuhulgas kummikuule.
/nginx/o/2015/11/11/4687065t1h941a.jpg)
«Inimeste pihta ei sihitud, kummikuulide kasutamine otselaskudena ei ole lubatud».
Siiski tekkisid vigastused, kuid keegi õmblemist või täiendavat haiglaravi ei vajanud. Inimesed said abi keskuse meditsiinipunktist.
«Kui läbirääkimised ei kanna vilja, siis mingi hetk tuleb paratamatult kasutada muid võtteid, et tavaline olukord keskuses taastuks. Tuleb ära hoida sündmuse eskaleerumine,» selgitas Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.
«Kummikuulide kasutamine ei ole kindlasti igapäevane,» nentis ka Preinvalts, kes rõhutas, et kummikuule kasutati, sest kinnipeetavaid oli suletud alal palju (ca. 40) ja neist üle poole oli sündmusega seotud.
«Kõik ei olnud seotud ja oli vaja tagada teiste ja ka PPA ametnike ohutus. See oli proportsionaalne.»
Esimene suurem intsident
Tavapärane olukord taastati keskuses kella 21.30 ajal.
«12 aasta jooksul midagi sellist ei ole aset leidnud, samas ei ole 12 aasta jooksul kunagi olnud kinnipidamisasutus nii täis,» nentis Preinvalts.
Hetkel elab keskuses 65 inimest, kellest alla 20 on naised ja lapsed. Samas mahuks sinna tegelikult koguni 80 inimest.
«Kinnipidamiskeskus ei ole ülerahvastatud, aga see ei ole olnud varem ka nii täis. Inimesi on palju, nad on erineva kultuurilise taustaga kinnisel alal põhjustel, mis ei ole kriminaalsed. Nad ise ei käsitle end kurjategijatena, nende kinnipidamine ei ole karistus, vaid meede, mida riik rakendab ebaseadusliku viibimise lõpetamiseks või takistamaks seda, et inimesed hoiaksid menetlusest kõrvale.»
Pingeid olevat ka varem olnud, kuid sellist konflikti mitte.
Ootamatust sündmusest ei ole keskuse elanikud ka tänaseks päris toibunud. Nad tulevad akna peale ja hõikavad abi järgi. «Meid hoitakse siin vangis!» hüütakse möödujatele.
Preinvalts ütles, et rahu taastamiseks tuleb elanikega uuesti vestelda, selgitada eilse sündmuse tausta ja asjaolusid.
Ees ootab arestimaja ja analüüs
Umbes kolm algatajat paigutatakse tõenäoliselt arestimajja. «Kindlasti selle härrasmehe, kelle vastu pidime kasutama esmalt jõudu. Samas on see nii värske sündmus, et peame veel kõike analüüsima.»
Preinvalts lisas, et kuna rahvast on palju, tuleb ka töömeetodid üle vaadata. «Kas tehti midagi valesti või oleks midagi saanud teha paremini... Eilne sündmus lahenes minu arust võrdlemisi hästi, jõudu kasutati proportsionaalselt. Kas meil on vaja midagi muuta, näitab sündmuse analüüs.»
Keskuses elavad illegaalsed immigrandid, kellest osa ootavad väljasaatmist, osa taotlevad aga varjupaika. Asüülitaotlejate puhul on politsei pidanud vajalikuks nad menetlemise ajaks kinni pidada.
Igapäevaselt on PPA ametnikud kinnipeetavate elublokis. «Kinnipeetavatel on vaba ligipääs infole, mis puudutab kinnipidamiskeskust kui ka sellele, miks nad on kinni peetud. Neil on alati võimalik seda küsida,» kinnitas Preinvalts.
Keskuse juhi sõnul on ka neid, kes inglise või vene keelt ei oska, kuid enda seast leitakse siiski esindaja, kes keelt oskab.