Rõivas ei näe okupatsioonikahjude nõudel perspektiivi

Taavi Rõivas ja Urmas Reinsalu. Foto: Mihkel Maripuu

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles, et ei ole aru saanud, miks on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu taas lauale tõstnud okupatsioonikahjude küsimuse, mis tekitab mitte ainult Venemaas, vaid ka Eesti lääne partnerites «teatavat kulmukergitust».

Rõivas ütles Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister», et pole lõplikult aru saanud, mis on Reinsalu eesmärk ja kas ta tõesti usub, et kahjunõudel võiks olla mingi praktiline tulemus.

Rõivas märkis, et välispoliitikas peab riik olema oma käitumises järjepidev ja loogiline. «Ma ei saa päris täpselt aru, mida meil riigina sellest memorandumist võita on, minu jaoks on need teemad läbi käsitletud juba aastakümneid tagasi ja ma ei näe väga suurt perspektiivi sellel ettevõtmisel, küll aga tekitab see välispoliitilist võbelust, mida ka laiemalt Eestilt ei oodata,» rääkis ta.

Reinsalu ise ütles täna Kuku raadiole antud intervjuus, et Venemaale kindlasti meeldiks, kui Eesti okupatsioonikahjude sissenõudmisest loobuks, kuid tegelikult tuleb kahjude küsimusega edasi tegeleda ja väga põhjalikult. Ta rõhutas korduvalt, et tegu pole uue teemaga, vaid okupaktsioonikahjude küsimusega on kõik Balti riigid töötanud juba aastaid. Nüüd on Läti jõudnud tema sõnul oma analüüsiga Eestist kaugemale ja pakkunud välja idee tegutseda kahjunõude esitamise nimel koos.

«See annab meile suurema kaalu, see võimaldab ka tegevustes saavutada paremat positsiooni. Leppisimegi kokku selles, et ükskõik mida me teeme, me teeme seda ühiselt, teiseks me vaatame üle kahjunõuete metoodikad ja kolmandaks me paneme paika ka plaani selle kohta, mis puudutab võimalikke õiguslikke samme edasi,» rääkis Reinsalu.

Küll nentis ta, et Venemaa nägemuses astusid Balti riigid Nõukogude Liitu vabatahtlikult, mistõttu polnud selle käsitluse järgi tegu okupatsiooniga ja järelikult ei saa nendest suhetest tuleneda ka kahjutasunõuet. «See on nende poolt vaadatuna üles ehitatud õiguslik konstruktsioon. Kindlasti see on asi, mille puhul kõik võimalikud sammud peavad olema põhjalikult läbi kaalutud ja peavad olema võimalikult tugevalt argumentidega põhistatud,» ütles Reinsalu ja lisas, et kuna eraldi tehtavatel sammudel ei oleks piisavat mõju, siis ongi kolmel riigil mõtet tegutseda koos.

Reinsalu sõnul ei ole ka Eestis ükski institutsioon võtnud vastu otsust kahjunõude esitamisest loobuda. «Minu jaoks on küsimus selles, kas meie tänasel põlvkonnal on üldse nii õiguslikus kui moraalses perspektiivis õigust selle küsimusega tegelemisest keelduda. Kes on meile selle volituse või mandaadi varasemate põlvkondade poolt andnud?» küsis ta Kuku raadiole antud intervjuus.