/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/10/07/4568773t1h6785.jpg)
Valitsus jättis tänasel istungil erakoolide rahastamist puudutava eelnõu üle otsuse tegemata ja arutab teemat edasi järgmisel reedel toimuval kabinetiistungil.
Valitsus otsib erakoolide rahastamise lahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas ütles, et tema hinnangul on see eelnõu vajalik. «Ma usun, et kõik mõistame, et riigil peab olema võimalus võrdselt kohelda nii munitsipaal- kui erakoolide õpilasi. Ei ole võimalik teha vahet, et riik võiks maksta erakooli õpilase kohta üle 1,5 korra rohkem, nagu on välja pakutud,» sõnas peaminister valitsuse pressikonverentsil.
«Valitsuses on üksmeel, et lahendus praegusele olukorrale tuleb leida, aga kuna teema keeruline ja palju detaile, siis lõplikku lahendust meil veel pole. Paljudele tuli üllatusena, et lahendus, mis 2011. aastal hea tahtena loodi, on põhiseadusega vastuolus ja edasi kehtida ei saa. Toona me just otsustasime, et üleöö see uus olukord ei teki.»
«Enamik omavalitsusi on juba selgelt välja öelnud, et nemad ei kavatse vahet teha ja kavatsevad sama palju maksta nii munitsipaal- kui erakoolidele. Suurematest omavalitsustest ei ole oma seisukohta välja öelnud veel Tallinna linn. Aga ma loodan, et ka Tallinn oma seisukoha välja ütleb, sest väga mitmed erakoolid, kes on ärevuses, ootavad just Tallinna vastust.»
Peaminister lisas, et muuhulgas vajab otsustamist jõustumise tähtaeg. Üks ettepanek on eelnõus pakutud 1. september 2016. aastal, teine 1. jaanuar 2017. «Mõned otsustamist vajavad küsimused on veel,» põhjendas Rõivas, miks valitsus teemat veel arutama peab.
Ministeerium: erakoolide pakutu pole lahendus
Erakoolide ja lapsevanemate esindajad on seaduse vastu ning pakkusid eile välja alternatiivse eelnõu.
Erakoolide eile esitatud eelnõu pakub välja sõnastuse, et «Koolivõrgu moodustavad kõik Eestis tegutsevad haridusasutused, sõltumata nende omandivormist» ning täpsustab, et «Üldhariduskoolide võrgu moodustavad valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolid (edaspidi munitsipaalkool), Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolid (edaspidi riigikool) ning eraõigusliku juriidilise isiku asutustena tegutsevad koolid (edaspidi erakoolid).»
Samas jätab eelnõu endiselt rahastuse kohalike omavalitsuste kohustuseks: «Eraüldhariduskoolide tegevuskulud kaetakse valla või linna eelarvest, kelle territooriumil õpilase rahvastikuregistri järgne elukoht asub.»
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on see küll lähenemine riigi arusaamadele, kuid siiski mitte lahendus.
«Partnerite esitatud eelnõu paneb kohalikele omavalitsustele kohustuse toetada erakoolide tegevuskulusid viisil, mille riigikohus tunnistas eelmisel aastal põhiseadusevastaseks. Kohalik omavalitsus peab tagama tasuta hariduse kättesaadavuse ja õppekohad oma koolides. Samas tunneb ministeerium head meelt, et lähenema on hakanud riigi ja partnerite arusaamad kohalike omavalitsuste olulisest rollist,» teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb.
Haridus- ja teadusministeerium märkis, et on teinud ettepaneku, et erakoolide tegevuskulude toetamine on omavalitsusele vabatahtlik. «Nii saab omavalitsus otsustamisel lähtuda kogukonna ootustest ja koolivõrgu vajadustest. Haridus- ja teadusministeeriumi eelnõuga saavad erakoolid ka tulevikus riigi haridustoetust õpetajate, koolijuhtide töötasu, koolilõuna, õppekirjanduse jms jaoks,» selgitas Kerb.
Ministeerium lükkas ka ümber erakoolide esindajate levitatavad numbrid maksumaksja kulu kohta era-, riigi- ja munitsipaalkoolidele. «Selliseid andmeid pole ministeerium erakoolidele esitanud ning meile on teadmata erakoolidega seotud kodanikualgatuse arvutuskäik. Küll saame omalt poolt täpsustada, et olemasolevate andmete baasil on erakoolid hinnanud madalamaks enda kulu maksumaksjale ning ülehinnanud riigi- ja munitsipaalkoolide tegevuse kulu maksumaksjale. Samuti on võrdlus sisuliselt eksitav, kuivõrd riik ja omavalitsused peavadki pidama hariduslike erivajadustega õpilaste koole ning mahukamat õppekava pakkuvaid koole. Samuti on omavalitsustel ja riigil kohustus tagada lastele ja noortele teenused (nt koolitransport, majutusteenus), mida erakoolid tagama ei pea.»
Erakoolid on saanud või saavad sellel aastal avalikest vahenditest: riigilt haridustoetust 10 834 648 eurot, omavalitsustelt tegevuskulude katmiseks ca 6 446 000. Seetõttu on erakoolidele õpilase kohta avalikest vahenditest eraldatud summa keskmiselt vähemalt 250 eurot õpilase kohta kuus. Avalikule rahale lisanduvad õppemaksudest saadud summad. Lõplikud hinnangud saab anda alles ametliku statistika valmimisel. (Arvutuskäik: õpilaste arv on 5753 ja 17 281 016 €/5 753 õpilast/12 kuus = 250 €).
Tallinna ja Tartu näitel on erakoolid maksumaksjale kulukamad kui nende endi peetavad koolid. Tartu linna keskmine tegevuskulu õpilase kohta kuus on 51€, kuid pea kõik erakoolid on taotlenud maksimumi ehk 91 eurot. Tallinna linna keskmine tegevuskulu õpilase kohta kuus on 58 eurot, kuid pea kõik erakoolid on taas taotlenud tavaerakooli maksimumi ehk 91 eurot.
Kerb rõhutas, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused hariduse pakkumisel on erakoolidest tunduvalt suuremad. Riigil ja omavalitsusel on põhiseadusest tulenevalt avalik ülesanne garanteerida koolikoht igale lapsele – ka siis, kui laps käib erakoolis. Samuti erineva asustustihedusega piirkondades, lisaks peavad riik ja omavalitsused tagama lastele koolitranspordi, õppetoetuse jne. Selliseid kulusid erakoolid katma ei pea.