Politsei paljastas ulatusliku dokumendipettuse skeemi

Politsei pidas eile kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises, neist 11-le on esitatud kahtlustus kuritegelikku rühmitusse kuulumises.

Riigiprokuratuur korraldas täna algusega kell 16 pressikonverentsi, kus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ja PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra andsid kahtlustuste kohta lisainfot. 

Nagu selgus, siis tegutses aastaid konspireeritult naiste sõpruskond, kelle juhiks 65-aastane naisterahvas (kümme kahtlustatavatest on naised). Teiste seas kuulus väidetavasse kampa ka neli PPA töötajat – kõik naised.

Kaks PPA ametnikku töötasid Tallinna teenindusbüroodes (Sõle ja Pinna tänavatel). Nende ülesanne oli dokumente vastu võtta. Üks töötas PPA teabehaldusosakonnas ja üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniteenistuses.

Üht isikut kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse loomises ja värbamises ja ülejäänud kümme kuulusid ühendusse (ka neli PPA töötajat).

Liidril kolm identiteeti

Menetluse käigus on tuvastatud ka «iseseisvaid harusid». Tuvastatud on üks isik, kes iseseisvalt tegeles enam-vähem sama skeemiga, mis kuritegelik ühendus, aga maksis iseseisvalt summasid ametnikele.

«Kuritegeliku ühenduse liidriks oli 65-aastane naisterahvas. Ta võeti Harju maakohtu loal vahi alla,» kinnitas Steven-Hristo Evestus pressikonverentsil. Naist kahtlustatakse ühenduse loomises, juhtimises ja liikmete värbamises.

Seejuures on naine töötu ja varem kriminaalkorras karistamata. «Skeemi juht on Eesti vabariigi kodakondsusega, kuid ta oli organiseerinud endale veel kaks identiteeti Eesti vabariigis,» ütles Evestus.

Kolme erineva identiteediga naisterahvas pani kokku grupi, kus õiguskaitseorganite kinnitusel olid «väga sõbralikud suhted tsiviilisikute ja ametnike vahel». Need sidemed olid loodud aastaid tagasi. Samal ajal on ka kahtlustuse saanud PPA ametnikud väga staažikad töötajad.

Kuidas skeem töötas?

Evestus toonitas esmalt, et kedagi ei saa veel süüdiolevana käsitleda. «Aga peame vajalikuks juhtumist teavitada, sest juhtumiga on seotud mitu PPA teenistujat. PPA on see riigiasutus, kes vastutab ka riikliku sisejulgeoleku pärast. Korruptsioonijuhtumi tuvastamine sellises süsteemis väärib alati tähelepanu, reageerimist ja avalikkusele selgituste andmist.»

Seni eeluurimisel kogutud andmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

65-aastase daami huvides tegutses kolm isikut, kes vahendasid altkäemaksu. Seejuures võeti altkäemaksu tuhandetes eurodes ja see ei liikunud klassikalist skeemi pidi «andja, vahendaja, võtja». Olemas oli hoopis vahekassa. 

Kaasatud ka ilusalongi töötajad

Evestuse sõnul ilmestavad seni kogutud tõendid, et kahtlustatavad olid oma tegevust väga ulatuslikult konspireerinud, kasutades kõikvõimalikke võtteid, et varjata ebaseaduslikku tegevust ning enda jälgi. «Igal kahtlustataval oli selles ahelas oma kindel roll ning tähtsus,» sõnas Evestus.

Omavahel kasutati hüüdnimesid ja kohtuti eraldatud kohtades. 

PPA töötajad ei olnud kahtlustuse järgi tegevuse organiseerijate seas, kuid väljastasid altkäemaksu eest infot esitatud taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente.

Töötajad veendusid, et dokumendid on korrektsed ja suunasid edasi menetlusse. Seejärel jälgisid dokumendihaldussüsteemide abil, kuidas menetlusprotsess kulgeb. Ametnikud pigem nõustasid ja «aitasid protsessid töösse».

Vastutasuks võeti Evestuse sõnul vastu nii raha kui ka mitmeid muid kingitusi. 

«Ei makstud dokumentide võltsimise eest, vaid selle eest, et andmebaasidest saaks kätte andmeid, mille alusel saaks esitada nõuetekohaseid taotluseid,» täpsustas Evestus.

Kasutati ka näiteks ilusalongi töötajaid, kes muutsid isikud võimalikult sarnaseks isikutega, kelle andmeid või passi kasutati. 

Kes «teenust» kasutasid?

Evestuse sõnul on skeemi toimimist juba ka kinnitatud. Ta loodab, et edasine menetlus aitab tuvastada, kui palju tuli Eestis kasutusele dokumente, mille andmiseks ei olnud seaduslikku alust ja kui palju on neid, kes «naudivad» neile ebaseaduslikult osaks saanud hüvesid. 

«Tavalistel kodanikel ei ole mõtet maksta altkäemaksu, et saada dokument. Tegemist oli inimestega, kellel ei olnud korrektset dokumenti ega võimalust seda saada. Kas sooviti saada kodakondsust, elamisluba, tööluba, luba pikendada. Ju siis nad ei saanud neid dokumente ja vajasid abi kõrvalt,» selgitas PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Info liikus klientide seas, kellel oli probleem dokumentide saamisega. Lõpuks oli kliente rohkem, kui neid jõuti ära teenindada. «Info oli teatud piirkondades üsna teatud, et võib nii saada riiklikke dokumente,» lisas Evestus.

Evestuse sõnul on olemas kümneid episoode selle kohta, kus isikud tahtsid endale dokumente. Ta lisas, et pilk on põhjust heita ka mitme aasta taha. 

Evestuse sõnul oli ühendus seotud ka Vene föderatsiooni kodanikega, mis tähendab, et juhtunu on sisejulgeoleku riskikoht. 

«On tuvastatud ka sidemeid Vene föderatsiooniga, aga meil ei ole alust ühtegi Vene föderatsiooniga seotud isikut kahtlustada.»

«Pean riigiprokuratuuri esindajana seda tõsiseks sisejulgeolekuohuks,» ütles Evestus. Ta lisas, et kõigil riigiasutustel on olemas teave juhtunu kohta. Vahtra sõnul oli tegevus iseenesest julgeolekurisk, aga tuleb veel selgitada, kes dokumendid said. 

Küll aga kinnitasid uurimisorganid, et praegusel skandaalil ei ole seost 2011. aastal lahvatanud elamislubade skandaaliga. 

«Tahame välja selgitada, kui palju on neid juhtumeid, kus isikud on saanud organiseeritud kuritegevuse tulemusena dokumendid,» ütles Vahtra, kelle sõnul alustatakse põhjalikku auditit. Vaadatakse üle kõik dokumendid, mille väljaandmise juures on kahtlustuse saanud PPA töötajad olnud. 

«Võib öelda, et tegevus oli oma sisult üsna konspireeritud ja detailid said meile teatavaks viimaste kuude jooksul järk-järgult,» lisas Evestus.

Kuidas avastati?

Vahtra sõnul saabusid esimesed vihjed seitse kuud tagasi. Vahtra lisas, et kuritegeliku skeemi avastamiseni jõuti sisekontrollibüroo poolt teabe kogumise ja analüüsi tulemusena.

«Kriminaalmenetlus on kestnud ligi kuus kuud, mille käigus on uurijad tõendeid kogunud peamiselt jälitustegevusega. Eilsed kinnipidamised, läbiotsimised ja ülekuulamised olid esimesed avalikud menetlustoimingud ning tõendite kogumine jätkub,» ütles Vahtra.

Vahtra sõnul on seitsme kuu jooksul teostatud väga palju jälitustoiminguid. 

Kuriteo kahtlustused esitati eilse ja tänase päeva jooksul. Kahtlustatavana peeti isikud kinni eile ja viidi läbi menetlustoimingud – läbiotsimised ja ülekuulamised. 

Menetlustoimingutega alustati eile, kuid hulk inimesi on Evestuse sõnul veel üle kuulamata.

Kriminaalmenetlust viib läbi PPA sisekontrollibüroo ning juhib riigiprokuratuur.