Kas ja mida küsitakse arstlikus komisjonis narkootiliste ainete tarvitamise kohta?
Kaitseressursside ameti arstlikes komisjonides küsitakse alati narkootikumide kasutamise ja proovimise kohta, seda teeb psühhiaater. Kui kutsealune narkootikumide tarvitamist või proovimist kinnitab või kui kutsealuse käitumine ja välimus sellele viitavad, siis tehakse talle narkootiliste ainete kiirtest. Positiivse tulemuse korral saadetakse noormees täiendavatele uuringutele psühhiaatriakliinikusse, näiteks Tallinna Wismari kliinikusse, sealse psühhiaatri jutule. Kliinikus tehakse täpsem uriinianalüüs, mida analüüsib kohtumeditsiinilabor.
Arstliku komisjoni ja ajateenistusse asumise vahele jääb aga alati teatav ajaline puhver ning kui sel perioodil probleemid tekivad või süvenevad, siis võib ühiskondlik probleem tulla noorega kaasa ajateenistusse.
Millisel juhul on narkootiliste ainete tarvitamine ka põhjuseks, et kutsealune tunnistatakse kõlbmatuks?
Kui diagnoositakse sõltuvus, olgu selleks kas sõltuvus narkootikumidest või alkoholist, siis noormeest ajateenistusse ei kutsuta. Kui sõltuvust välja kujunenud ei ole, siis kehtiva tervisenõuete määruse alusel loetakse noormees tervisenõuetele vastavaks.
Kas narkootiliste ainete tarvitamine on arstlike komisjonide põhjal sagenenud ja kuidas tarvitamist põhjendatakse?
Kaitseressursside amet teeb statistikat diagnoosigruppide kaupa, mitte diagnooside kaupa. Millised on tarvitamise tendentsid ühiskonnas, sellele oskab vastata Tervise Arengu Instituut.
Tuleb aga möönda, et narkootikumide tarvitamine noorte seas on probleem, millega ühiskond peab tõsiselt tegelema. Piisavalt ei tajuta narkootiliste ainete ja ka alkoholi tarvitamise tagajärgede tõsidust.
Loodame, et need noored, kes ajateenistuse läbivad ning varem ka narkootikume proovinud on, leiavad kaitseväeteenistusest enesele uued ja eluterved väärtused ja väljakutsed.