Lapsevanemad algatasid petitsiooni: riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt

Viljandis sellest sügisest tööd alustanud teise erakooli klassiõpetaja Anneliis Terep saab oma sõnul lõpuks ometi teha seda, mis talle meeldib. Mis sellest, et pool klassi puudub – teised kaks last saavad seda isiklikuma lähenemise osaliseks. Foto: Kristiina Baum

Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendus ning Eesti Kristlike Erakoolide Liit on koostanud petitsiooni, mille eesmärk on nõuda, et riik toetaks võrdselt kõigi Eesti laste haridust.

«Riigikogu hakkab menetlema erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse ootamatut ja väga järsku pööret ligi 8000 lapse koolielus. 2011. aastal tegi riigikogu olulise hariduspoliitilise otsuse, millega kohustas omavalitsusi katma erakoolide tegevuskulusid sarnaselt munitsipaalkoolide süsteemiga. Nüüd soovitakse süsteemi ühepoolselt muuta, arvestamata erakoole ühendavate katusorganisatsioonide ettepanekuid,» seisab petitsiooni tutvustuses.

Erakoolides õppivate tuhandete laste ja nende õpetajate jaoks ei ole turvalise keskkonna kaotus kindlasti väärt loodetavat kokkuhoidu, mis moodustab 0,07% Eesti 2016. aasta riigieelarvest, kirjutasid petitsiooni algatajad.

«Erakoolid täidavad täna haridusmaastikul niši, mida munitsipaalkoolid täita ei suuda. Eesti erakoolid on innovaatilised, tugevad ja mitmekesised. Olen mures, et minu valikuid, teha ise otsuseid oma lapse hariduse kohta, kärbitakse veelgi,» ütles Tallinna Kesklinna põhikoolis õppiva lapse vanem Ave Laas.

«Me soovime, et riik ei teeks läbimõtlemata samme. Erakoolide tegevuspõhimõtted ja rahastamine on oluline teema, mis vajab enne muutmist põhjalikku arutelu,» lisas Waldorfkool Läte juhataja Anne-Lii Kerge.

Petitsioon asub aadressil https://petitsioon.ee/signers/riik-peab-suhtuma-laste-haridusse-vordselt/ ja see on praeguseks kogunud ligi 200 allkirja.

Ligi 70 lapsevanemat on koondunud kaheksaks erinevaks töögrupiks, et valmistada ette alternatiivne seaduseelnõu.

Suurimateks töögruppideks on juuratöögrupp, analüüside töögrupp, kampaaniate ja ürituste töögrupp, haridusteooria töögrupp. Töögruppidesse on kaasatud nii lapsevanemad, koolipidajad kui eksperdid.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on erakoolide tegevuskulude toetamine riigieelarvest niiöelda uus kulu, seisis haridus- ja teadusministeeriumi pressiteates.

Ligi ütles, et riigil pole olnud kohustust kinni maksta kõiki erakoolide kulusid ja seda saab teha ainult teiste tegevuste, sealhulgas peamiselt õpetaja töötasu kasvu arvelt.

Seega pole eelnõu eesmärk kokku hoida, vaid teha mõistlikke otsuseid ja kohelda tava- ning erakooli võrdselt, sõnas minister.