«Radari» portree Allan Kiili ja Aleksander Kofkini kaitsjast - Aivar Pilv

Aivar Pilv Foto: Ekraanitõmmis «Radari» videoloost

Vandeadvokaat Aivar Pilv on suurte protsesside mees. Tema klientide seas on nii tipp-poliitikuid, sportlasi kui ka suurärimehi. Koos nendega ja nende eest püsib ta pidevalt pildis. Kuid mis mees ta ise on?

Viimased nädalad on Pilvel lennanud kiirelt. «Nende paari avalikult teadaoleva juhtumi tõttu on see viimase kuu aja töögraafik hullumeelselt segi pööratud,» tunnistab ta.

Pilv on seotud nii Tallinna Sadama korruptsiooniasjaga, kus kaitseb riigifirma endist juhatuse liiget Allan Kiili kui ka Edgar Savisaare altkäemaksuskandaaliga, kus tema kliendiks on Savisaare sõbrast suurärimees Aleksander Kofkin.

Sellised suured asjad algavad alati ootamatult. Kaks nädalat tagasi asus kaitsepolitsei Savisaare asjas läbiotsimisi tegema. Pilv oli üks, kellele kapost helistati. «Tuli telefonikõne, nii nagu tihti sellistes situatsioonides. Olin autos, sain kaitsepolitsei ametnikult informatsiooni, et toimub läbiotsimine ja kaitsealune on soovinud kaitsja osavõttu. Kell oli umbes pool kaksteist ja kolmveerand tunni pärast tuli kohal olla,» räägib ta.

Kohal tuli olla Kofkini Eesti kontoris, mis asub ärimehele kuuluva hotelli hoones Tallinnas Toompuiesteel. «Tulin büroost läbi, jagasin kiiresti mõned tööalased ümberkorraldused ja tööjaotused ja ma muidugi ei kujutanud ette, et see menetlustoimingute jada kestab kokku 14 tundi ja me lõpetame öösel kell veerand kolm,» märgib Pilv ja lisab, et nii pikka menetlustoimingut pole ta oma 30 aasta pikkuse karjääri jooksul veel varem kogenud.

Pilv on tänaseks Kofkini eest juba teatanud, et kahtlustus on nende poolt vaadates põhjendamatu. Advokaadina annab ta selliseid kommentaare alati mõõdetult ja konkreetselt. Samasuguse emotsioonitu ja läbimõeldud vastuse annab ta ka oma teise esindatava, endise sadamajuhi Allan Kiili kahtlustuse osas, kelle väidetav altkäemaksusumma pidi küündima 3,8 miljoni euroni.

«Tegelikult kõigepealt tuleb jõuda veendumusele selles, kas ja millised tõendid sellist versiooni kinnitavad, olukorras, kus kaitsealune on öelnud, et tema enda teada selliste faktidega, ülekannetega, rahaliste väärtuste ehk hüvedena altkäemaksu näol seotud ei ole,» ütleb ta.

Suurte asjade mees

Pilv on prominente kohtuvaidlustes ja muudes asjades esindanud väga pikki aastaid. Näiteks maadevahetuse asjas kaitses ta endist tipp-poliitikut Villu Reiljanit. Reformierakonna rahastamisskandaali ajal nõustas praegust majandusministrit Kristen Michalit.

Tema klientideks on olnud nii dopinguskandaaliga karjääri lõpetanud suusakuningas Andrus Veerpalu, turu manipuleerimises süüdi jäänud suurärimees Toomas Tool, Aivo Parbuse pistiseprotsessi antikangelasest endine kommunaalpoliitik Elmar Sepp kui veel paljud teised tuntud näod ja nimed. Tema kohta öeldakse koguni, et «kui ikka on jama, siis tuleb Aivar Pilve juurde minna». Kas selline jutt kõlab komplimendina? «Ma ei oska seda kommenteerida, selles mõttes, et see on minu töö. Ma olen püüdnud seda tööd teha võimalikult pühendunul. Ma olen suhteliselt nõudlik iseenese ja kolleegide suhtes. Ma tahan, et tööl oleks kvaliteet ja tulemus.»

Ka Aivari abikaasa Marina Pilv kinnitab, et mees on algusest lõpuni korrektne. «See väljendub kõiges, ükskõik, mida ta teeb, isegi kodus, kuidas ta riietub ja kuidas ta käitub ja ennast üleval peab,» räägib ta.  

Igal juhtumil mitu poolt

Pilv selgitab, et advokaadi roll on iga asja puhul lähtuda oma kaitsealuse versioonist. Ta ütleb, et iga juhtum on üldiselt mitmetahulisem, kui paistab. «Ma olen täiesti veendunud, erinevate inimestega kokku puutudes, nende kaasustega kaasas käies, nende lugusid kuulates, et paljudel juhtudel ei ole kindlasti tegemist situatsiooniga, kus isik teadlikult või eesmärgipäraselt on rikkunud seadust või tegutsenud arvamusega, et ma loodan, et ma ei jää vahele,» räägib ta. 

Hoolimata sellest, et Pilv on keerulistes korruptsiooniasjades nõutud advokaat, pole ei tal ega kellelgi tema kolleegidest ette näidata sellist edu, kus tema kaitsealuseid järjepanu õigeks mõistetaks. Kriminaalmenetluses on õigeksmõistev otsus haruldane ja neid on vaid paar protsenti lahenditest. Tihti juhtub nii, et alamas kohtuastmes mõistetakse kaitstav õigeks, kuid lõpliku riigikohtu lahendiga muudetakse see otsus jälle vastupidiseks. Selliseid näiteid on mitmeid - teiste kõrval maadevahetus, Toomas Tooli süüasi ja mitmed teised. Sellest rääkides muutub Pilv kohtu osas kriitiliseks.

«Kui need kohtu ümberhindamised mahuvad ära viide-kuude lausesse või ühte lühikesse lõiku, siis see peaks olema usutavalt, veenvalt jälgitav, et igaüks, kes õigusteadmisi vähemalt nii palju omab, saab aru, millest on jutt,» räägib ta.

Küsimusele, kas tema ise saab siis aru, vastab ta, et üldiselt mitte: «Eesti keelest ma ikka saan aru, aga ma ei ole kindlasti aru saanud reaaljuhtudel, kuidas on samade tõendite alusel kirjutatud täpselt vastupidiseid järeldusi eelnevatele seisukohtadele, kui ei ole tuvastatud ühtegi uut fakti, ei ole ühtegi uut tõendit lisandunud, ei ole kellegi poolt tulnud ühtegi täiendavat selgitust.» 

Kuna õigeksmõistvaid otsuseid on vähe, on advokaadi tööks sellistes asjades tihti võitlus selle nimel, et kaitsealuse võimalikku karistust kergendada, tema süüd väiksemana näidata ja võimalikke kahjunõudeid vähendada. «Et kui nelja-viie aasta jooksul on võimalik kriminaalmenetlustes õigeksmõistvaid otsuseid saada kaks-kolm-neli tükki, mis jõusse jäävad, siis tegelikult pead sa selle üldstatistika alusel nagu rahul olema.»  

Edu oma bürooga

Otepäält pärit Pilv lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1984. aastal ja asus pärast seda advokaadina tööle Tallinnas. Ta on sellest ajast olnud paljude märgiliste protsesside osaline ning olnud juhtivatel positsioonidel ka advokatuuris, olles aastatel 2004-2010 selle esimees. Oma büroo on Pilvel juba alates 1993. aastast.

Küsimus sellest, kaua läks aega, et oma bürooga esimene miljon teenida, ajab Pilve esmajoones naerma ja paneb vastama, et ta polegi sellele mõelnud. «Ma tean, et advokaatide puhul tahetakse hästi palju rahast rääkida ja see raha tuleb kuidagi hästi kergelt ja märkamatult, et hommikul paned ülikonna selga, lipsu ette, lükkad juuksed sirgeks ja õhtul tuled jälle koju seljakott pungis,» arutleb ta. «Erinevalt levinud arvamusest, advokaat kogu aeg ei arvuta, kui palju ta teenib või kui suur see sissetulek on. Aga ma ütlen siis nii, et kui korralikult, kohusetundlikult, püüdlikult tööd teha, siis saab korralikult tasustatud,» lisab Pilv. 

Seda, et tasu on korralik, on näha ka tema büroo majandustulemustest. Näiteks eelmisel aastal teeniti 275 000 eurot kasumit ja lisaks tuumakale töötasule võis Pilv büroo suurima omanikuna lubada endale 200 000 eurot dividendi. Näiteks maadevahetuse asjas kulutas Reiljan Pilve teenetele 135 eurot tunnis.  

«Eesti elu kiputakse ilustama»

Pilv tunnistab, et keskmisele eestlasele on advokaaditasud muidugi kõrged. Ühiskondlikus mõttes muretsebki ta eelkõige, et hoolimata tublist arengust, on paljudele eestlastele heaolu kättesaamatu. Seda märkab ta oma sõnul Eestimaal ringi sõites ja nähes, kui palju on meil mahajäetud hooneid ja  lagunevaid majapidamisi. «See näitab, et selle heaoluni, millest me räägime, on siiski väga paljudel inimestel väga pikk maa minna. Mul on tunne, et me poliitilisel tasandil ilustame seda Eesti elu, ilustame seda rohkem, kui selleks oleks põhjust,» ütleb ta. 

Seejuures mõned asjad, milles riik pole suutnud lahendust leida, on tema sõnul juba piinlikuks muutumas. «Need lõputud arutelud õpetajate palkade üle, siis tervishoiusüsteemis madalapalgalise meditsiinipersonali suhtes, kestavad aastaid ja aastaid ja kogu aeg räägitakse, et me vaatame, me püüame, me analüüsime, aga nende lahenduste leidmiseni kulub nii palju aega. Ma kardan, et me jääme neist headest spetsialistidest lihtsalt lõpuks ilma,» muretseb ta.   

Pikad tööpäevad

Poliitilistelt vaadetelt peab Pilv end liberaaldemokraatliku maailmavaate kandjaks, kuid ühegi erakonnaga liitumist pole ta kaalunud. Seni on ta oma kutsumuse leidnud siiski klassikalist advokaaditööd tehes, ehkki kõrgete tasude kõrval käivad sellega kaasas ka pikad tööpäevad.

«Tavaline tööpäev on 10-12 tundi ikkagi, et sellega tuleb arvestada. Kahjuks lühemaga ei saa,» ütleb ta ja lisab, et tööd jätkub ka nädalavahetuseks. «Vahel on laupäevad ja pühapäevad selles mõttes head tööpäevad – kõlab halvasti, pere arvelt ka halvasti – et telefonid ei helise, ükski kolleeg ei käi nõu küsimas, kliendid ka ei tülita, maru hea on tööd teha. Saad rahulikult süveneda, kirjutada, analüüsida,» selgitab ta. Ta tunnistab, et on selles ise süüdi, et nii pikalt töötab ega pole taandunud näiteks büroopidajaks, nagu mitmed tema eakaaslased. «Ma tahan ikkagi advokaadi sisulist kutsetööd teha,» ütleb ta.

Abikaasa Marina sõnul pole sinna midagi parata, et mees palju töötab – töö on oma iseloomult lihtsalt selline. «Seda ei ole võimalik jätta töö juurde, panna uks kinni ja tulla ära. Kuna see on mõttetöö, see tuleb kaasa,» ütleb ta. «Lihtsalt abikaasa on mõistev. Saab sellest aru ja teeb kõiki muid asju,» lisab ta kerge muigega, sest täpselt nii ongi. Marina Pilv ei hoia tagalat korras mitte ainult kodus - tema rolliks on ka olla Pilvede büroo haldus-ja finantsjuht ehk tagada büroo tõrgeteta toimimine igapäevastes asjades. Ka Aivari ja Marina poeg Marko Pilv on tänaseks juba tükk aega olnud samas büroos advokaat.

Lõõgastub jalgratta seljas

Tööväliselt jagavad Pilved enda aega lisaks Tallinnale ka Otepääle, kus neil on teine majapidamine, naudivad head muusikat, külastades näiteks heal meelel Saaremaa ooperipäevi. Seejuures on muusikaga Aivar Pilvel veel üks omamoodi suhe. «Ma olen nooruspõlves mingisuguse päris pika perioodi diskode tegemisega ülikooli ajal,» ütleb ta.

Lisaks sellele möödub Pilvede vaba aeg ka reisides. Aivar Pilve alatine hea jume annab aimu, et vabas õhus ja päikese käes viibida talle meeldib. «Reisides, ma pean tunnistama, et ma armastan päikest. Lisaks sellele annab väga hea jume muide alpides suusatamine.»

Noorena tõsiselt laskesuusatamist teinud Pilv käib Alpides mäesuuska sõitmas igal hooajal, kuid selle kõrval laseb mäest alla ka kodusel Kuutsemäel. Abikaasa sõnul ongi reisimine ja sportimine need hobid, mis meest igapäevasest töisest rutiinist välja toovad. «Kõige parem moment on see, kui ta saab minna trenni. Ta saab võtta oma ratta ja ennast tühjaks sõita. Minna mägedesse suusatama. Või minna lihtsalt kuskile puhkusereisile. Jah, need on need hetked, kus ta oskab ennast välja lülitada,» ütleb ta.

Aivar jõuab rattaga sõitma kolm-neli korda nädalas ja korraga umbes kaks tundi. «Eesmärk on tegelikult see, et viie kuu jooksul, mis siin Eestimaal seda suve-kevadet on, saaks ikka teatud kilometraaži kokku.» See eesmärk on igal aastal 4000 kilomeetrit.