Parlamendis kogub hoogu kooseluseaduse rakendamise arutelu

Kooseluseaduse vastuvõtmise puhul heiskas Briti saatkond vikerkaarelipu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu saadikud valmistuvad algatama kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu, mis võimaldaks mullu sügisel vastu võetud kooseluseadusel uue aasta alguses jõustuda.

Praeguse plaani kohaselt peaksid värskelt valminud ja pea sadakonda seadust muutva eelnõu menetlusse andma eri erakondadesse kuuluvad riigikogu saadikud, nii nagu seda tehti ka kooseluseaduse puhul. Võrdse kohtlemise toetusrühma juht, reformierakondlane Yoko Alender kinnitas, et sellise versiooniga praegu töötatakse.

«Seadus kui selline on vastu võetud ja fakt on see, et riigikogul on kohustus rakendusaktid selle aasta jooksul, enne kui seadus jõustuma peaks, vastu võtta. Üritame tempot hoida ja jõuda sellega õigeaegselt valmis,» ütles Alender Postimehele ja lisas, et graafikus püsimiseks tuleb eelnõu menetlusse anda juba lähemal ajal.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof lisas, et tehnilise sisuga rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält ning sama palju võiks olla ka eelnõu algatajaid. Tema sõnul on eesmärk rakendusseadus vastu võtta ja enamuse toetus juba algatamisel annaks selleks kindlustunde. Seda, kui suur on tõenäosus hääled kokku saada, ei osanud ta siiski veel hinnata.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on kinnitanud, et kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril ja rakendusaktidest olenemata on sellest päevast alates võimalik kooselulepingut sõlmida. «Põhimõtteliselt ei ole juba täna keelatud paluda notari juures koostada sellise pealkirjaga leping, mis reguleeriks osapoolte omavahelisi suhteid, kuid selline leping ei muuda suhteid riigiga või kolmandate isikutega, kuid just eelkõige suhetes riigiga on kooseluseaduse alusel sõlmitaval kooselulepingul tähendus,» ütles ta suvel Postimehele.

Ta möönis siiski, et rakendusakti puudumine tooks kaasa «mõningaid õiguslikke ja tehnilisi küsimusi» suhetes riigi ja kolmandate osapooltega, näiteks registrikannete tegemisel.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna haldusõiguse lektor Ene Andresen on samuti kinnitanud, et kui parlament jõustumissätet ei muuta, hakkab kooseluseadus kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril sõltumata sellest, kas rakendussätted on selleks ajaks kehtestatud või mitte. «Kui kooseluseadus jõustub, siis on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus kehtestada ka kõik muud kooseluseaduse rakendumiseks vajalikud õigusaktid,» lausus ta.

Seaduse jõustumise hetkest tekib puudutatud isikutel Andreseni sõnul õiguspärane ootus, et nad saavad oma õigussuhteid selle seaduse alusel kujundada. «Kui puuduvad rakendussätted seda ei võimalda, on kannatanud isikutel võimalik esitada õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue,» ütles ta.

Andresen märkis, et tegu on erandliku kahju hüvitamise alusega, sest see sisaldab võrreldes kahju hüvitamise üldsätetega lisapiiranguid. «Siiski ei pruugi kooseluseaduse rakendamise pinnalt tõusetuv kahju hüvitamise nõue perspektiivitu olla. Kahju suuruse tõendamine sõltub kahju liigist, näiteks mittevaralise kahju suurust on sisuliselt võimatu tõendada ning seepärast otsustab hüvitise suuruse kohus,» lisas ta.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.

Kui seadus jõustub, saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.