Nagu riigikogu kantselei värskest ülevaatest selgub, kasutavad paljud riigikogu liikmed kuluhüvitisi uhkete autode liisimiseks. Küsisime neilt endilt, kuivõrd õiglane see nende hinnangul on.
Galerii ja video: rahvasaadikud liisivad kuluhüvitiste toel uhkeid autosid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas täna, kuidas parlamendisaadikute poolaasta kuluprotokollidest selgus, et suurim kulu on autodega eputamine. Riigikogulase keskmine autoliising maksab 400–500 eurot kuus.
Näiteks sotside fraktsiooni liige Tanel Talve palub oma Dodge Ram 1500 liisimiseks iga kuu hüvitada 500 eurot, mis ei kata kogu liisingumakset. «Maksumaksja maksab mulle ka töötasu, nii et kui selline süsteem on ette nähtud ja võimalus on, siis ma ei näe mingit probleemi, miks mitte sihtotstarbeliselt neid asju kasutada,» ütles Talve.
Reformierakondlane Eerik-Niiles Kross katab autoliisinguga seotud kulud põhipalgast ega kasuta selleks kuluhüvitisi. Samas aga ei näe ta midagi halba selles, kui riigikogulased oma kulusi riigi rahakotist hüvitada lasevad.
«Mulle on üldse kergelt arusaamatu see Eesti rahva tohutu tahtmine kõigi teiste rahakottides pidevalt sorida. Loomulikult, riigikogu liige on rahva esindaja ja kuluhüvitis on maksumaksja raha, mida siis kulutatakse. Kui see on kulutamiseks ette nähtud, siis oleks mõneti ju ka silmakirjalik, kui keegi seda siis ei kulutaks,» rääkis Kross.
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) jääb kuluhüvitistest rääkides neutraalseks - ühelt poolt peab ta seda, kas, kui palju ja mille tarvis lasevad saadikud oma kulusi hüvitada, nende enda südametunnistuse asjaks. Teisalt aga mõistab ta, et lõppkokkuvõttes jääb siiski valija otsustada, kas riigikogu liige kasutab antud võimalust mõistlikult või mitte.
Seaduse järgi hüvitatakse riigikogu liikmetele tööga seotud kulutusi kuni 30 protsendi ulatuses lihtliikme palgast. Kokku võisid märtsis valitud uue koosseisu liikmed esimesel poolaastal kulude hüvitamiseks kasutada kuni 3368 eurot.
Kokku kulus esimesel poolaastal riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamiseks 223 031 eurot, millest valdav osa ehk 158 065 eurot läks sõidukuludele. Esindus- ja vastuvõtukulude katmiseks kasutati 31 806, side- ja postikuludeks 18 565, bürookuludeks 5867, majutuskuludeks 4305 ja lähetuskuludeks 2646 eurot. Kõige vähem vajasid saadikud koolitus- ja tõlkekulude hüvitamist: neile kulus vastavalt 1208 ja 570 eurot.