Kaubandus-tööstuskoda: riigil puudub detailne ülevaade avaliku sektori töötajatest

Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Foto: Toomas Tatar

Täna puudub riigil detailne, kõigile avalik ja ajas võrreldavate andmetega hea ülevaade avaliku sektori töötajatest, tõdes Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Kaubandus-tööstuskoda analüüsis rahandusministeeriumi andmetele toetudes avaliku sektori ametnike hulka kümne aasta jooksul ehk aastatel 2005–2014. Analüüs kinnitab, et avaliku sektori ametnike hulk kahaneb Eesti riigis visalt, ja kui üldse, siis tänavatel tööd tegevate politseinike ja päästeametnike arvelt. Ministeeriumid aga muudkui paisuvad, kirjutas tänane Postimees.

Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et avalik sektor oleks läbipaistev, selgitas Palts täna õhtupoolikul saadetud kommentaaris. «Igaühel peaks soovi korral olema võimalus kiiresti ja lihtsalt saada ülevaade avaliku sektori töötajate arvust.»

Kui inimene tahab teada, kui palju inimesi töötab näiteks kõikide valdade asutustes kokku või avaliku sektori poolt loodud sihtasutustes, siis selline info ei ole täna ühest kohast kergesti kättesaadav, tõdes Palts.

Saamaks terviklikku ülevaadet avaliku sektori töötajate arvust, pani Kaubandus-tööstuskoda rahandusministeeriumilt saadud andmete põhjal kokku Exceli tabeli.

Selgus aga, et riigil puudub detailne, kõigile avalik ja ajas võrreldavate andmetega hea ülevaade avaliku sektori töötajatest. «Sel juhul ei ole ka midagi imestada, kui andmetest erinevalt aru saadakse. Kasutusel on nii erinevad metoodikad, mõisted ja erinev detailsus,» märkis Palts.

Näiteks on segadust tekitanud see, kui palju inimesi töötab siseministeeriumis. Rahandusministeeriumilt saadud andmed näitasid, et siseministeeriumis töötab 492 inimest 2014. aastal. Selle numbri sees on ka osad ministeeriumi allasutused. Aga millised täpsemalt, see Paltsi kinnitusel ei selgunud.

«Kokkuvõttes ei olegi oluline, mitu inimest töötab ühes või teises ministeeriumis või riigiasutuses. Olulisem on vaadata avaliku sektori töötajate arvu tervikpilti ja seda pikema aja jooksul. Näiteks tuleb analüüsida, millised muutused on toimunud ministeeriumite valitsemisalas töötavate inimeste arvus viimase kümne aasta jooksul või kas ja kui palju on suurenenud töötajate arv avaliku sektori sihtasutustes ja mittetulundusühingutes,» rääkis Kaubanduskoja peadirektor.

«Meie sõnum siin on pigem see, et nii poliitikakujundamise kui planeerimise seisukohalt oleks oluline kogu avaliku sektori statistikale ja ressursikasutusele rohkem tähelepanu pöörata ning astuda samme suurema läbipaistvuse suunas nii ressursside kui tegevuste osas,» nentis Palts. «Oleme seda aastaid rõhutanud, kuid täna paistab, et olukord ei ole sugugi paremaks läinud.»

Pigem on tema sõnul vastupidi. «Ilma selleta, et meil oleks avaliku sektori kohta terviklik, selgesti arusaadav ning ajas võrreldav andmestik, on küsitav, kas saab üldse rääkida avaliku sektori efektiivsemaks muutmisest.»