Põdur Tarmo ootab tulutult nooremaid appi

Eelmise majandusministri Edgar Savisaare alluvad viskasid õhku küsimuse, kas Soome laevaehitajad pole Eestile uue projekti pähe maha müünud tegelikult juba valmis projekti, mille järgi tehtud laevgi Soome lahel juba sõitmas. Foto: Internet

Eesti riik lubas paari aasta eest saata Tarmole abiks mitu nooremat ja tugevamat kolleegi, et vana tõbine Tarmo võiks pensionile minna. Tarmo on aga tänini valvel: esimese käsu peale tuleb heisata lipp ja tõtata tööle, kus ei tunta ei suitsupause ega uneaega.

Riigi lubatud noored ja tugevad kolleegid jäidki tulemata ja Tarmo teeb vajadusel üksi mitme töö. Vaid õbluke sõbranna Eva käib tal jõudumööda abiks. Enamiku Tarmo eakaaslaste elupäevad on juba loetud, jäämurdja 40-aastast eluiga ületab ta juba viie aastaga.

Lubatud nelja jäämurdja tellimine, mis külmal talvel kaitseks Eesti sadamaid jääblokaadi eest, on kujunenud aga farsiks, kus sada miljonit maksukrooni võib kaduda Soome laevaehitaja taskusse suurt midagi vastu saamata.

Jäämurde arengukava ütleb: aasta pärast peaks Soome lahel jääd murdma kaks uut laeva. Esimene laev, mis tuleks soetada umbes miljardi krooniga, peaks aasta ringi asuma Eestis.

See esimene, mille projekteerimise ja ehituse korraldamise andis veeteede amet riigihanke võitnud Soome laevaehitajale Aker Arctic Technology, on aga Eesti vetes seninägematu: sellel on peal tehnika naftapuurtornide teenindamiseks, kaugjuhtimisel puurimisseadmete ohjamiseks, sukeldumistööde korraldamiseks ja laevade-puurtornide kontaktpukseerimiseks.

Loogika on lihtne – jäämurdjale pole tööd kaugeltki igal talvel, niisiis võiks ta vabal ajal teenida raha ookeanil puurtorne teenindades.

Sama lihtne on konks asja juures: niisugused uhked lisavõimalused kergitavad laeva umbes 1,1 miljardi kroonise hinna 2,5 miljardile kroonile. Ning laev peaks justkui aasta läbi Eesti vetes viibima.

Riigihange, mille tingimused välistasid juba eos Eesti laevaehitajate ja -projekteerijate konkureerimise, sobis aga Akerile miskipärast kui rusikas silmaauku – pea samasuguse laeva Botnica on Aker soomlastele juba ehitanud.

2007. aastal juhtisid alluvad toonase majandusministri Edgar Savisaare tähelepanu mitmele põnevale faktile. Esiteks, hanke tingimustes antud kahe kuuga suudaks projekti luua vaid firma, kel see suures osas juba olemas.

Teiseks, nii hange ise kui Akeri esitatud laeva projekt meenutabki väga, et mitte öelda kopeerib Soome hanget ja selle tulemusel sündinud laeva Botnica, mille  ehitas Aker.
Kolmandaks, hanke kohati ülidetailsed tingimused välistasid juba eos Eesti laevaehitajate ja -projekteerijate osalemise.

Õhku jäid kolm küsimust. Ega veeteede ametis ometi hanke võitja ette otsustatud polnud? Ega Aker viimati müünud Eesti riigile uue projekti pähe maha suures osas vana projekti? Ning kas ülikalli mitmeotstarbelise jäämurdja ehitamine on põhjendatud, kui see võib maksta tavajäämurdjast üle kahe korra rohkem?

Hankele kiirelt pidurit tõmmanud minister Savisaar lõi selle ülevaatamiseks komisjoni, mis andis hankele hävitava hinnangu ja nõudis uue väljatöötamist. Mullu märtsis teatasid ministeeriumi asekantslerid Nathan Tõnisson ja Taivo Kivistik, et kõik on kombes, puudused kõrvaldatud ja hange kuulutati välja. Ometi sarnanes uus hange lõviosas eelmisega ning enamikku komisjoni parandusettepanekuid selles ei arvestatud.

Tänaseks Akeriga sõlmitud lepingu järgi peab firma Eesti riigi eest ette valmistama ka laeva ehitushanke, koostama põhiprojekti, teostama ehitusjärelevalvet ning lõpuks korraldama laeva dokumentatsiooni. Hind: 92 miljonit krooni.

Praegu on Akerile makstud juba 25 miljonit krooni, ent kuna riigieelarvet tabanud kriisi tõttu lükati jäälõhkuja ehitamine määramata ajaks edasi, on selle raha saatus õhus. Reaalset tööd on soomlased jõudnud teha umbes seitsme miljoni krooni eest.

Kui Aker ei soovi hanke tingimuste, näiteks tellitavate tööde hinnas, hulgas ja tähtaegades Eesti riigile vastu tulla, võib lepingu lõpetamise korral arvestada ilmselt pika kohtuvaidluse ja suurte kahjutasudega.

Tänavu mais saatis veeteede ameti peadirektor Andrus Maide majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile kurva kirja, kus tõdes: kui leping lõpetada ja ehitusest loobuda, võib Eesti juba 2012. aastal jääda sootuks jäämurdevõimsuseta.

Parts juhib vastuses Maide tähelepanu riigieelarve raskele seisule ja tõsiasjale, et puurtornide teenindamiseks mõeldud seadmed laeval, mis Eesti vetest üldse lahkudagi ei tohiks, ajavad projekti üle mõistuse kalliks. Pealegi on riigil endal olemas inimesed, kes võivad teostada ehitusjärelevalvet ja korraldada ka ehitushanke, seega pole mõistlik nende teenuste eest Akerile miljoneid maksta.

Ministeeriumist see kiri välja ei läinud. «Mis jama see on?» on kantsler Marika Priske kirja servale kritseldanud. «Jäämurdja sai aasta tagasi läbi räägitud ja samuti kõik siin kirjas sisalduvad küsimusepüstitused.»

Majast välja ei jõua ka teine kiri, kus teatatakse Maidele, et jäämurdja ehitamine «mis tahes hinnaga» riigile ei sobi, ning nõutakse tavalise jäämurdja ehitamise hinnakalkulatsioone. Kogu kirja tekst on jämeda joonega maha tõmmatud ning all Priske lakooniline märge: «Ei sobi.»

Majast välja läks hoopis kiri rahandusministrile, kus palutakse leida võimalus laeva eest tasumiseks. Vastus on seni tulemata.

Maide tunnistab, et temal lahendusi pakkuda pole. «Meie pakkusime lepingu teatavaks ajaks peatamist, kuni selguvad riigi võimalused,» sõnas ta. «Nüüd ootame Akeri vastust.»

Parts tunnistab lahtisi otsi laeva ehituses, millest kõige jämedam on mõistagi rahastamise ots. «Sellise projekti peale ei saa välja minna lootuses, et see rahastatakse jooksvatest eelarvetuludest,» ütles ta.

Ka laevale plaanitud lisa­funktsioonid tuleb ilmselt üle vaadata. «Samas peaks laev olema mitmefunktsiooniline, sest puhtalt jäämurdjana ta enamiku ajast seisaks,» tõdes minister. «Olgu see siis õlitõrjefunktsioon või ka Eesti vetest väljaspool töötamine, aga selleks tuleks leida partnerid, kes oskaks välisturgudel majandada ja kellega arutada rahastamist.»

Kui Eesti ei suuda külma talve korral sadamaid lahti hoida, tunneme selle mõjusid kuni kaheksa aastat, hoiatab jäämurde arengukava. Halvimal juhul võib kogukahju ulatuda kümne miljardi kroonini.

Kaks aastat tagasi käis vana Tarmo «sanatooriumis» turgutamisel – laevaremonditehases tehti korda tema väsinud peamootorid. Kuid imet see ei tee, sest spetsialistide hinnangul aitab remont teda töös hoida vaid järgmise aastani.