Sven Sildnik: probleemid on kohati ületamatud

Sven Sildnik. Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees

Riigikogus esindamata erakondadel on aruandlusega tõsised, kohati isegi ületamatud probleemid, kirjutab Iseseisvuspartei esimees Sven Sildnik.

Jutt jumala õige, aruandlusega on tõsised probleemid, kohati isegi ületamatud probleemid – võin seda kindlalt väita, sest Iseseisvuspatei asjaajamisega puutun lähemalt kokku alates käesoleva aasta 24. aprillist, siis valiti uus juhatus ja esimees.

Riigi masinavärgil võttis aga uue juhatuse volituste kinnitamine aega terve suve: ehkki sai tehtud korduvaid järelepärimisi, said bürokraadid oma ülesannetega hakkama alles augustis. Väga raske on aru anda, kui sul puuduvad volitused partei pangakontole ligipääsemiseks. Sellises olukorras oleks ainus võimalus õigeaegselt ja sisuliselt riigile aru anda ei midagi vähemat ega rohkemat, kui  sooritada pangarööv. Juhatus otsustas, et seda võimalust ei kasutata piisava koguse tulirelvade puudumise ning mainitud projekti teatava ebamoraalsuse tõttu, eelkõige aga sellepärast, et röövimine ei ole partei põhikirjaga kooskõlas olev tegevus.

Teiste parteide kohta ei tea, aga meil on varemgi olnud ettearvamatuid tõrkeid asjaajamises riikliku bürokraatiaga. Süüdistused selles, et Iseseisvuspartei ei tööta sisuliselt ning ainult simuleerib tegevust, ei vasta tõsioludele, suur hunnik kapo aastaraamatuid väidab hoopis midagi muud. Samas loodan, et meie ühiskond on salastatuse õhkonnaga harjunud.

Süüdistused selles, et Iseseisvuspartei ei tööta sisuliselt ning ainult simuleerib tegevust, ei vasta tõsioludele, suur hunnik kapo aastaraamatuid väidab hoopis midagi muud.

Kuigi väikeparteide pooldajaid on möödunud riigikogu valimiste andmetel ainult 20 000, seega sama palju, kui elab inimesi Rakveres ja Türil kokku, ning meie aruandlus on tõesti paljudele huvitav, peame leppima faktiga, et paljud asjad, mis puudutavad kõiki Eesti vabariigi kodanikke ja siin viibivaid illegaale, on vastuolulisel kombel salastatud.

Hea näide on USA ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepe TTIP ning selle vastuvõtmisega kaasnev paranoliline salatsemis- ja vassimisõhkkond. Välisministeeriumi udujutt meid ei veena: «TTIP üle toimuvad läbirääkimised nii nagu iga välislepingu üle, st läbirääkimiste ajal riikide positsioone, pakkumisi, lepingutekstide eelnõusid jm dokumente ametlikult ei avalikustata. Kui EL soovib head tulemust, siis on teatav salastatuse tase siiski vajalik.» Ka muid huvipakkuvaid ürikuid varjatakse, näiteks VEB fondi uurimisega seotud pabrimajandust jne.

Kokkuvõtteks: tõesti, puudujääke partei aruandluses on, aga need likvideeritakse veel enne, kui valitsevad parteid tagavad Eesti kodanikele inimväärse miinimumpalga, inimväärse pensioni ja õiguse eluasemele ning teevad seda Euroopa sotsiaalharta mõõdikute järgi. Miljoni vaese maa ootab eelkõige muidugi väikeparteide aruandlust, aga kümnetel tuhandetel nälgivatel lastel on muidki ootusi.