/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/07/4356293t1h9e17.jpg)
Võrumaa Jahimeeste Seltsi reedel kogunenud juhatus leidis, et haiguse tõkestamiseks on vaja hakata metssigu küttima maksimaalsel määral ka nendes jahtkondades, kus seakatku pole veel leitud.
Võrumaa jahimehed soovivad metssigu küttida maksimaalsel hulgal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koosolekul leiti, et jahtkondades, kus pole veel seakatku leitud, on vaja viia metssigade küttimine maksimaalsele tasemele, sest ainult nii saab takistada katku levikut ja säästa osa sigu katku nakatamast. «Kokkusaamine oli selleks, et kõik maakonna jahimehed käituksid kriisiolukorras nagu taud ühtemoodi – talupojamõistusest lähtuvalt,» sõnas Võrumaa Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Ülo Tulik pressiteate vahendusel. «Võrumaal tuleb valmistuda halvimaks. Juba täna ootavad ligemale 700 maakonna jahimeest ning seakasvatajad infot matmiskohtadest, mis ei ole keskkonnale ohtlikud.»
Seltsi juhatuse koosolekul heaks kiidetud põhimõtete eesmärgiks on takistada katku levikut metssigade seas, luues sellega eelduse haiguse leviku tõkestamiseks kodusigade hulgas Võrumaal.
Seltsi juhatus leidis, et iga Võrumaa jahtkond peab seisma nakatunud metssigade leidmise eest ja matma nad nõuetekohaselt. Samuti peavad jahtkonnad tagama taudivastaste desinfitseerimisvahendite olemasolu jahtkonnas ja teavitama liikmeid nende kohustuslikust kasutamisest.
Vastuvõetud põhimõtete kohaselt tuleb kütitud metssead töödelda metsas, mitte jahimajas, kus toimub teiste kütitud ulukite liha töötlemine.