/nginx/o/2015/06/10/4172343t1h50c2.jpg)
/nginx/o/2010/09/22/436780t1h2ebe.jpg)
Täna avaldatud haridus- ja teadusministeeriumi vastutusvaldkonda hõlmavast analüüsist selgub, et ainult kaks kolmandikku vene õppekeelega põhikooli lõpetajatest on saavutanud eelkesktasemel või sellest parema eesti keele oskuse.
Kolmandik venekeelse põhikooli lõpetajatest ei valda riigikeelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske uuring näitab, et 63,2 protsenti vene õppekeelega põhikoolide lõpetajatest valdavad eesti keelt vähemalt B1 tasemel. Seega on keeleoskamatute või algtasemel riigikeelt valdavate inimeste osakaal vaadeldud grupis umbes kolmandik.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi hinnangul on see probleem, sest mida väiksem on eesti keele oskajate hulk, seda raskem on tagada võrdsust eri kultuuritaustaga inimeste vahel. «Oluline on see, et kõik saaksid Eesti elust ühtviisi osa,» ütles ta, viidates et madal eesti keele oskus võib kaasa tuua kehvemad palganumbrid tööturul. «Kedagi ei kiusata rahvuse põhjal, kuid paratamatus on see, et keeleoskus on tähtis – kui inimesel puuduvad tööks vajalikud oskused, siis ei saa talle ka teistega võrdset töötasu maksta,» rääkis Ligi sellest, kuidas on keeleoskus ja võrdne kohtlemine omavahel seotud.
Ministeerium loodab 2020. aasta lõpuks suurendada vene õppekeelega põhikoolidest väljuvate eesti keele oskajate hulga vähemalt 90 protsendile.