Mitmed inimesed on märganud, et seakatku tõttu tapetud sigu Tormasse matmispaika viivad veokid tilguvad. Veterinaar- ja toiduamet kinnitab, et autod on kontrollitud ja nakkusohtu ei ole.
Tapetud sigadega Tormasse sõitvad veokid tilguvad
Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool käis täna hommikul ise matmispaiga juures, et vaadata, kas on tõepõhi all juttudel, nagu tilguksid Puurmanist Tormasse sõitvad veokid sigade vedelikest.
«Seisin täna matmispaika viiva tee juures keelumärgi ees ja ootasin kuni esimene auto tuleb. Autojuht tuli välja ja väitis, et meil on nii kinnised autod, et siit ei tule midagi välja. Kui ma aga läksin auto taha, oli näha, et terve tee on tapetud sigade kehavedelikke täis tilkunud,» rääkis Nool. Samuti on tema sõnul vedelikejäljed näha metsas, kus veokid ringi keeravad.
Temani on jõudnud ka info, et juba Puurmanni poolt, kust autod tulevad, on mitmel pool inimesed vedelikuradasid näinud. «Veokid sõidavad mööda meie taudivaba maakonda nakatunud vedelikest tilkudes. Minu meelest on see teadlik nakkuse levitamine,» arvas Nool.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel väljendas kindlust, et autod ei ole nakkusohtlikud. Ka VTA oli autode lekkimise kohta saanud täna hommikul vihje. «Autod on kontrollitud ja nad ei leki,» oli Pärtel resoluutne.
«Kõik need kohad, millele vihjati, on praeguseks põhjalikult pesuainega üle käidud, autod on üle vaadatud. Autod desinfitseeritakse täielikult, enne kui nad koormaga farmist välja sõidavad. Koormad laotakse kihiti kloorlubjaga, nii et kui sealt midagi mingil hetkel tilkus, on see ikkagi steriilne.»
«Need autod desinfitseeritakse uuesti, kui nad on oma koorma maha pannud. Riskid on viidud miinimumini,» ütles Pärtel.
Kas inimesed peaksid pelgama nakkusohtu, kui teedel veretilku või –niresid näevad? «Need ei ole nakkusohtlikud päris kindlasti mitte, aga igal juhul peaks meile teada andma, kui keegi midagi sellist näeb,» sõnas Pärtel.
«Tee, kus loomad maha kallatakse, on reostatud loomsete jäätmete kehavedelikest, seal lendab palju porikärbseid. Tegu on lageraide alaga ja ligipääs sinna väga hea,» kirjeldas Nool. Tema oli eeldanud, et matmispaigaks leitakse palju kõrvalisem koht.
Noolele tegi muret ka see, et tapetud sigade matmisala juurde viivale teele on küll pandud keelumärk, et sisse sõita ei või, kuid mingit valvet ees ei ole. «Sellest märgist on ju vähe kasu, kui palju on inimesi, kes märke tähele ei pane ja eiravad?» imestas vallavolikogu esimees.
«Seal on videovalve. Kui keegi peaks sinna tükkima, on see kohe tuvastatav. See ei ole selline koht, kuhu keegi kogemata satuks,» lausus seepeale Pärtel.
Nool rääkis ka kohapeal töötanud kopamehega. Kui ametlikult on välja öeldud, et sead maetakse 7 meetri sügavusse auku ja peale pannakse 3 meetri paksune kiht, siis kopajuht oli Noolele öelnud, et see kopp suudab kaevata maksimaalselt 4,5 meetri sügavust auku ja sellest tekib katmiseks maksimaalselt 2 meetrit mulda.
Pärtel kinnitas Postimehele, et matmise augu sügavus on 6-7 meetrit ja pinnasekihi paksus 3 meetrit ja see tihendatakse korralikult. «Sel puhul ma usun oma inimesi, kes on seal iga laadimise ja tühjendamise-matmise juures kõrval, kes on kinnitanud, et sügavus on kuus meetrit ja täitepinnast tuleb peale kolm meetrit,» lausus ta.
Torma vallavolikogu esimees imestas üldse selle üle, et nende taudivabasse maakonda loomad matta otsustati. «Minu jaoks on kõige hämmastavam, et tapetud sead taudipiirkonnast taudivaba piirkonda matmisele veetakse. Kuidas üldse kriisikomisjon selle peale tuli?» arutas Nool. «Viljandi ju palju lähemal. Sinna kuhugi võinuks matta.»
«Kahjuks VTA-l ei olnud õigust otsustada, meie esimene eelistus oleks farmi territooriumile või võimalikult lähedale, aga loomulikult on siin keskkonnakaitselised aspektid, need riske hindab keskkonnaamet. Kuna õnnetuseks on Puurmani ala nitraaditundlik ala ehk on ohustatus põhjaveele, siis nende arusaamine oli, et Torma variant on kõige keskkonnaohutum,» põhjendas Pärtel.