/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/07/21/4302439t1h291c.jpg)
Riik kulutab sigade Aafrika katku likvideerimiseks üle 620 000 euro, sellele lisaks on ette nähtud miljonid eurod taudi leviku tõkestamiseks.
Riik kulutab seakatku taudikollete likvideerimiseks üle 600 000 euro
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seniste taudikollete likvideerimisega seotud otsesed kulud ulatuvad 7. augusti seisuga 620 000 euroni, kaudselt suunatakse taudi tõkestamiseks toetusmeetmete kaudu veel ligi 14 miljonit eurot.
Kui loomapidaja on järginud bioohutusnõudeid, maksab riik talle hukatud loomade ja sööda eest kinni kuni 100 protsenti, samuti annab riik VTAle raha tõrjemeetmetega seotud kulude katmiseks. «Need kulutused kaetakse loomatauditõrje seadusest tulenevalt Vabariigi Valitsuse reservist ning Euroopa Liit hüvitab riigi tehtud esmased kulud kuni 75 protsendi ulatuses,» ütles Postimehele põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla.
Lisaks toetatakse seakasvatajaid Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. «Seakasvatajad saavad augustis taotleda MAK 2014-2020 raames toetust täiendavateks investeeringuteks bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel kokku 12,7 miljoni euro ulatuses,» ütles Lehtla.
MAK raames saavad seakasvatajad taotleda investeeringuraha bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. MES toetab seakasvatajaid, kes soovivad seakarja likvideerida ja lõpetada seakasvatamise seniks, kuni sigade Aafrika katku oht on möödas või karmistunud bioohutusnõuded on täidetud. Samuti hakkab MES andma soodustingimustel laenu seakasvatusega tegelevatele ettevõtjatele ning tasuta nõuandeid kriitilises olukorras toimetulekuks.
Mõned talupidajad on mures, et raha võetakse eelarveridadelt, mis muidu ette nähtud põllumeeste toetuseks.
Ministeeriumi kinnitusel tuleb taudikollete likvideerimiseks raha loomatauditõrje seadusest tulenevalt valitsuse reservist ja kuni 75 protsendi ulatuses hüvitab need Euroopa Liit. «Investeeringumeetmeid rahastakse Eesti maaelu arengukavast, MES toetusmeetmed sihtasutuse omavahenditest, konsultantide tasuta nõuanne seakasvatajatele kaetakse 2015. aastaks põllumajandusministeeriumilt MES-ile sihtotstarbelise eraldisena eraldatud summast.»
Midagi planeeritut seetõttu tegemata ei jää. «Maaelu arengukava raames seakasvatajate toetuseks planeeritud meetmete jaoks kasutatakse osaliselt varasemast taotlusvoorust kasutamata jäänud vahendeid ning tuuakse ajaliselt ettepoole osa sügiseseks investeeringutaotluste taotlusvooruks kavandatud summast, võimaldades erakorralises augustiks kavandatud taotlusvoorus taotleda investeeringuteks kõigil põllumajandustootjatel, kes tegelevad seakasvatusega,» lisas Lehtla.