Rahumäe ründaja püüdis EKRE ridades riigikokku pääseda

Lauri Õun Foto: EKRE

Rahumäe terviserajal noore naise ründamises kahtlustatav mees on Postimehe andmetel 26-aastane Lauri Õun, kes on kuulunud nii Vabaerakonda kui ka Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE), viimase nimekirjas osales ta ka tänavustel riigikogu valimistel.

Politseinikud pidasid 29. juulil kinni 26-aastase Lauri, keda kahtlustatakse 25. mail Tallinnas Rahumäe terviserajal 21-aastase naise ründamises. Hetkel viibib ta kontrolliks raviasutuses, kus teda uuritakse kriminaalmenetluse korras selgitamaks välja, kas ta oli teo toime panemise ajal süüdiv.

Laurit on ka varem seostatud ühe sarnase juhtumiga. Nimelt üritas ta üle-eelmise aasta mais kanga-taolise esemega ühes Tallinnas asuvas raamatukogus naisterahvast kägistada. Toona kriminaalmenetlus lõpetati vähese avaliku huvi tõttu ning ta pidi tasuma riigituludesse 320 eurot.

Postimehele teadaolevalt on tegu 1989. aastal 9. augustil sündinud Lauri Õunaga.

Ärivõrgustiku LinkedIn-i järgi on ta lõpetanud Pärnu ühisgümnaasiumi. Kaks aastat hiljem astus ta Tallinna Majanduskooli, kus õppis kaks aastat. Veel on ta õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis bioonikat ja elektroonikat.

Tema ametialaks on märgitud tarkvara administraator.

«Väga EKRE-inimene Õun ei olnud»

Lauri on olnud nii Vabaerakonna kui ka EKRE ridades. Vabaerakonnas oli ta eelmise aasta 15. oktoobrist kuni selle aasta 1. jaanuarini. Seejärel astus ta samal päeval EKREsse, kust ta möödunud esmaspäeval, 3. augustil välja astus.

Mees osales EKRE nimekirjas Ida-Virumaal ka tänavustel riigikogu valimistel. Ta kogus kokku vaid 19 häält, mistõttu ei osutunud valituks.

EKRE pressiesindaja Urmas Espenbergi sõnul on parteis veel selgusetu, millises erakonna maakonna nimekirjas oli Lauri. Samuti ei osanud ta öelda, kuidas ta EKRE liikmeks sai. «Kes ta tõi, kuidas ta meie nimekirja sattus, ei oska ma praegu öelda.»

Espenbergi sõnul tundus Lauri «normaalne» olevat. «Aga see, noh, tänapäeval ei ütle midagi,» kommenteeris ta, lisades, et «väga EKRE-inimene Õun ei olnud».

Vabaerakonna pressiesindaja Ülo Mattheusi sõnul astus Lauri nende erakonda ühel telgikampaanial. Tema kinnitusel viibis Lauri Vabaerakonnas lühiajaliselt ja registreeris end sealt ise välja. «Erakonna juhtorganitesse ta ei ole kuulunud ega ka erakonna tegevuses aktiivsust ilmutanud,» märkis pressiesindaja.

Lauri on ka portaali www.rahvuslasteklubi.org tehniline juhataja. «Rahvuslaste Tallinna Klubi pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ning Eesti rahvusriikluse taastamist. Mõlema eesmärgi saavutamine on seda kergem, mida rohkem on haritud ja tegusaid inimesi. Selliste inimeste lisandumise nimel Rahvuslaste Tallinna Klubi tegutsebki, harides igakülgselt nii oma liikmeid kui ka teisi inimesi,» seisab klubi kodulehel.

Alates 2014. detsembrist annab Lauri firma välja ajalehte Rahvuslik Teataja. Äriregistri andmetel on ta firma ainus juhatuse liige.

Mullu aprillis kirjutas Lauri blogis Rahvuslane migrantidest. Allpool on äratoodud katkend tema kirjutisest:

«Ma olen siia tulnud välisüliõpilastelt küsinud ja üldine põhjus on, miks Eestisse nad on tulnud (Euroopa puhul), et neil oli "ükskõik". Vähemalt nii on mulle öelnud 8 inimest. Võis haista, et neil oli mingeid koduseid probleeme ning seepärast läksid välismaale ja kui Londoni ei saanud, käis Eesti kah. Peaasi, et kodumaalt ära. See on mingi psühholoogiline rändkärbes ja töötab eestlaste seas peades kah, mis osasid rändama/välismaale ajab,» kirjutas ta.

Klassikaaslased: Lauri oli teistsugune

Lauri Õun lõpetas 2009. aastal Pärnu ühisgümnaasiumi. Postimees rääkis kahe tema klassikaaslasega, kes soovisid anonüümsust. Nende sõnul oli Lauri gümnaasiumis üpris vaikne poiss. Võiks isegi öelda, et kohati eraklik.

«Ta oli natuke teistsugune ning teda noriti selle pärast üsna tihti,» ütles tema klassivend. «Teistsugune nagu tüüpilise nohiku mõttes. Mitte, et ta väga silmapaistvate õpitulemustega oleks olnud, vaid oma olemuselt oli ta natuke selline, nagu Ameerika filmides näha võib,» selgitas ta.

Pärnu ühisgümnaasiumisse tuli Lauri 10. klassi ühest väikesest maakoolist. See võis ka põhjus olla, miks teda klassis päris omaks ei võetud. «Klassis olid mõned, kellele ta ette jäi ning kes tema kulul tihti nalja tegid, ei midagi füüsilist. Tänu sellele, et mõned klassi n-ö populaarsemad tema üle nalja tegid, kujundas see ka teiste õpilaste arvamust mingil määral,» tõdes klassivend.

Enesesse tõmbunud ei tundunud Lauri aga olevat.

See, et Lauri pärast gümnaasiumi lõpetamist poliitikukarjääri teha soovis, tema klassivenda väga ei üllatunud. «Minu meelest natuke tavapärasest erinevad inimesed sobivadki hästi riigikokku,­» märkis ta. «Samas eriliselt edasipürgiv ei tundunud ta mulle olevat.»

Et Laurit seostatakse aga kahe juhtumiga, mis puudutavad naisterahvastele kallale tungimist, üllatas tema klassivenda küll. «Viimati kuulsin temast siis, kui ta isaks sai, seega poleks ma arvanud, et ta selliseid tegusid teha võiks.»

Teine klassivend ütles, et Lauri oli kooli ajal eraklik ega teinud kärbselegi liiga, mistõttu üllatas teda väga, et Laurit kuriteos kahtlustatakse. «Ta hoidis omaette. Kui teised olid vahetunnis, siis tema kordas järgmiseks tunniks,» nentis klassikaaslane, et Lauri oli tark poiss.

Pärast gümnaasiumi lõppu ei ole ta temast aga enam midagi kuulnud.