Ema: Ta oli mu ainus laps. Enam ei ole last

Õnnetuspaik Tartumaal Rannu vallas Vehendi külas päev pärast traagilist avariid. Foto: Margus Ansu

«Miks küll?» ohkasid emad ja isad üle riigi, kui kuulsid nelja noore hukust Tartumaal teisipäeva õhtul juhtunud liiklusõnnetuses, mille vältimiseks piisanuks kainest mõistusest.

Kõik see pole siiski võrreldav šoki ja valuga, mida tunnevad omaksed ja sõbrad. Eile lõuna ajal viisid Vehendi liiklusõnnetuse sündmuspaigale karikakrad ja kollased liiliad hukkunud Elisa-Angelika ema, vanaema, vanaisa ning tädi koos oma lastega. «Ta oli mu ainus laps,» lausus pisarais ema. «Enam ei ole last. Enam ei ole kedagi.»

Ema jutu järgi läks 15-aastane tütar teisipäeval Võrtsjärve äärde, nagu ta seda suviti tavaliselt koos sõpradega teeb. Aga tagasi ta ei tulnud.

Septembris läinuks Elisa-Angelika ja temaga koos autos olnud klassiõde Getter Rannu põhikooli üheksandasse klassi. 15 õpilasest jäi alles 13.

Klassijuhataja Vaike Rootsmaa oli eile emotsionaalselt rivist väljas. «Väga raske on rääkida,» tunnistas ta katkendlikul häälel. «Nad olid rõõmsameelsed lapsed.»

Kuidas me ikkagi jõuame noorte peadesse, et nad ei istuks joobes juhtide autosse? «Loomulikult olen ma sellele mõelnud, aga see on nüüd tagantjärele tarkus,» lisas klassijuhataja. «Võib-olla oli see täiesti juhuslik, et nad sellesse autosse istusid. Kindlasti nad tundsid neid noormehi, see on ju väike koht.»

Igal aastal hukkub Eesti teedel kihutavaid noori, aga nelja noore lahkunuga õnnetused pole ometi tavapärased. Uued noorte põlvkonnad jõuavad peo- ja sõiduikka ja ositi näib, nagu vajaks iga uus põlvkond vereohvrit. Üleeile õhtul surmakutsari autosse istunud neiud olid 2009. aasta aprillis veel liiga noored, et lugeda ajakirjandusest Lääne-Virumaa Laekvere vallas juhtunud ning nelja noore elu kustutanud õnnetusest.

Võrdleme fakte

2009. aasta aprill: Laekvere valla Padu külas sõitis päevinäinud BMW lauges paremkurvis teelt välja, rullus korduvalt üle katuse ja süttis. Autot juhtinud 20-aastane mees paiskus sõidukist välja ja suri sündmuskohal, kolm kaasreisijat – 18-aastane neiu ja kaks temast veidi vanemat noormeest – hukkusid põlevas autos. Politsei esmasel vaatlusel põhjustas õnnetuse väga suur sõidukiirus. Auto juht oli varem võetud vastutusele erinevate liiklusrikkumiste, sealhulgas sõidukiiruse ületamise eest.

2015. aasta august: Rannu vallas Vehendi külas sõitis päevinäinud Audi lauges kurvis teelt välja vastu puud. Neli noort – kaks 23-aastast noormeest ja kaks 15-aastast neiut – hukkusid silmapilkselt. Politsei esmasel hinnangul oli õnnetuse põhjus väga suur sõidukiirus. See on kitsas, konarlik ja kurviline külavahetee.

Rooli keeranud 23-aastast Randyt oli karistatud väärteo ja kriminaalkorras mitu korda seoses joobes juhtimise ning muude liiklusrikkumistega. Tal ei olnud juhtimisõigust, sest see võeti seoses joobes juhtimisega tänavu ära. Randy oli juba maitsnud ka vanglaleiba.

Ehkki tunnistajate meediale jagatud hinnangute kohaselt oli üleeilse õnnetuse põhjustaja raskes joobes, viib politsei joobeekspertiisi alles läbi.

Ka teine teisipäeva õhtul autos istunud noormees Sten oli tunamullu kriminaalkorras karistatud seoses sellega, et lõi Elvas üht alaealist peaga näkku ja põhjustas nõnda talle ninaluumurru.

Grupidünaamika näide

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhardi kinnitusel on Vehendis toimunu halvas mõttes klassikaline näide, kuidas noortega juhtuvad säärased õnnetused. «Kui vaadata autot juhtinud noormehe taustainfot, siis tehti tõenäoliselt viga karistuspoliitikas,» lausus Meinhard. «Selliseid inimesi on väga raske muuta ilma range karistuseta. Tema ülimalt retsidiivne käitumine pidanuks kaasa tooma pikema ühiskonnast isoleerimise. Karmima karistuse korral oleks see inimene tõenäoliselt praegugi kinnipidamisasutuses ja ülejäänud kolm hukkunut viibiks endiselt selles ilmas.»

Mullu vabastas kohus Randy vanglast tingimisi enne tähtaega, vabastamisega oli nõus ka Tartu vangla. Vastasel korral vabanenuks noormees tänavu mai lõpus.

Meinhard leiab, et sedalaadi inimesed peaks saama märksa rangema reaalse vanglakaristuse. «Meil jooksevad väga paljud politsei otsused kohtusse ja kohus määrab seejärel oluliselt leebema karistuse – see on väga väär karistuspoliitika,» väitis Meinhard.

Aga need 15-aastased lapsed? Mida teha, et lapsed ei istuks sellise tegelase autosse? Nad nähtavasti teadsid, et istuvad joobes juhi (politsei poolt kinnitamata andmed – N. N.) autosse, aga soovisid koju jõuda. Tõenäoliselt teadsid nad ühtteist ka mehe taustast.

«See on grupidünaamika klassikaline näide,» lausus Meinhard. «Esiteks suutis ta endale lubada hoolimata juhiloa puudumisest autot, teiseks oli nähtavasti tegu kohalike noorte seas silmapaistva tegelasega. Tema kampa sooviti tõenäoliselt kuuluda. Selliste inimestega tahetakse pahatihti kuhugi koos minna, sest see on põnev. Noormehe kahtlane taust võib inspireerida inimesi temaga ühinema.»

Meinhardi sõnul on eriti nukker, et lähedal olnud kaaslased ei takistanud Randy rooli jõudmist. Politsei loeb liiklejatele pea iga päev moraali. Meinhardi sõnul ei piisa aga pelgalt moraali lugemisest – kui inimene on jäänud oma korduva normist hälbimisega silma, siis peaks teda pidevalt mõjutama. «Niipalju kui inimene ise tahab ja on suuteline õppima, saab talle ennetustegevustega midagi pakkuda, aga kui ta normidest miskit ei pea, tuleb hakata teda ühiskonna huvide päästmiseks jõuliselt mõjutama. Ainult jutust meedia kaudu ei piisa.»