:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) avastas seakatku Lääne-Virumaal Rakke vallas Kamariku külas asuvas talus.
Seakatk levis Lääne-Virumaal asuvasse talusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kinnitasime seakatku diagnoosi Lääne-Virumaal Rakke vallas asuvas kolme seaga majapidamises. Sead hukatakse ja hävitatakse,» teatas veterinaar- ja toiduamet.
Farmi nakatunud majapidamises haigestus siga ning kuna taluperemehel oli põhjendatud kahtlus, võtsid VTA ametnikud sealt proovid ja viisid laborisse. Täna sai seakatk kinnituse. Seakatku nakatunud loom ei olnud katku surnud.
Seakatku nakatunud talust kümne kilomeetri raadiusesse jääb neli sigu pidavat väiksemat majapidamist ja kaks suuremat farmi, millest ühes on 5400 ja teises 1940 siga, ütles VTA peadirektor Ago Pärtel Postimehele.
Kümne kilomeetri laiusesse järelevalvetsooni jäävates väiksemates majapidamistes on kõigis alla viie sea.
Pärtel märkis, et suurfarmid asuvad seakatku nakatunud majapidamisest suhteliselt kaugel ning need on praktiliselt kümnekilomeetrise tsooni piiri peal. Pärteli sõnul tähendab seakatku järelevalvetsoonis asumine farmide jaoks seda, et kaks korda aastas tuleb anda veterinaar- ja toiduametile sigade vereproovid, kõik sigade farmi sisse ja farmist välja transportimised tuleb VTAga kooskõlastada ning farmides tuleb teha vähemalt kord kuus tihendatud kontroll.
Sigade katku nakatunud farmi ümber kehtestatakse kolme kilomeetri laiune ohustatud tsoon ja kümne kilomeetri laiune järelevalvetsoon.
Ohustatud tsooni peamistele sissesõiduteedele paigaldatakse teavitavad viidad nähtava ja püsiva kirjaga «LOOMATAUD. OHUSTATUD TSOON». Ohustatud tsoonis koostatakse nimekirjad majapidamistest ja sigade arvust territooriumil ning veterinaarjärelevalveametnikud ja volitatud loomaarstid teevad loomadele kliinilise ülevaatuse. Tsooni jäävate sigade omanikud on kohustatud teada andma kõigist sigade suremise ja haigestumise juhtudest ning seal on keelatud korraldada loomade näitusi, võistlusi või muid taolisi üritusi, samuti kaubelda loomadega. Ohustatud tsoonis desinfitseeritakse kõik sigadega kokku puutuvad ja potentsiaalselt nakatunud materjalid, näiteks sõnnik, virts, läga, söödad, ning loomade ja sööda transpordiks kasutatavad transpordivahendid.
/nginx/o/2015/08/04/4346025t1hda02.jpg)
Rakke vallas teguteb Kõpsta seafarm, mis jääb kümnekonna kilomeetri kaugusele, kirjutab Virumaa Teataja. Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et kui katk peaks jõudma tuhandete sigadega Kõpsta seafarmi, on olukord tõsine.
Seakatk levis kodusigadele juuli keskel, kui veterinaar- ja toiduamet avastas kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa farmis sigade Aafrika katku tekitaja.
Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie külas ja Viljandi vallas Ridakülas asuvates ning samale omanikule kuuluvates kahes seafarmis avastati sigade haigestumine 18. juulil ja päev hiljem surid esimesed loomad. Kolga-Jaani vallas asuvas farmis oli kokku 355 ja Viljandi vallas asuvas farmis 191 siga.
Valgamaal Taheva vallas Koikkülas asuvas ühe koduseaga farmis avastati looma haigestumine 16. juulil ja kaks päeva hiljem loom suri.
21. juuli hommikul kinnitas veterinaar- ja toiduamet (VTA) sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi kolmes seafarmis Viljandi- ja Valgamaal.
Eelmisel nädalal avastas VTA seakatku Tartumaal ja Järvamaal. VTA teatas neljapäeval, et avastas sigade Aafrika katku Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas asuvas 1200 seaga farmis ja 385 seaga Järvamaal Roosna-Alliku vallas Valasti külas asuvas mahefarmis.
Samuti avastas VTA eelmisel nädalal seakatku Valgamaal Taheva vallas Kalliküla külas kolme seaga majapidamises.
Kõik seakatkuga nakatunud farmides elavad sead hukatakse, et vältida taudi levikut. Seakatk on ohtlik ainult sigadele. Teistele loomadele ja inimestele haigus ohtu ei kujuta.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus - kuni 100 protsenti loomadest.
Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides, näiteks Lätis, Leedus ja Poolas, nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.