ETV+ oli võimalikuks rünnakuks valmis

ERRI juhatuse esimees Margus Allikmaa (vasakul) ja juhatuse liige Ainar Ruussaar (paremal). Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Vene telesaate «Vesti» ajakirjaniku ootamatult ründavad küsimused ETV+ peatoimetajale Darja Saarele oli järjekordne rünnak loodava kanali vastu, leiavad rahvusringhäälingu juhid.

«See olukord oli iseenesest hästi-hästi raske. See, kuidas teda intervjueeriti ja milliseid küsimusi küsiti – ega sellises olukorras midagi mõistlikku otse mikrofoni vastata ongi keeruline,» sõnas ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa. «See nõuab ikka erakordset kogemust või teistpidi, erakordselt osavaid demagoogivõimeid.»

Pealegi oli intervjuu tegemise eesmärk tema sõnul algselt hoopis anda ülevaade sellest, kuidas läheb telekanali ülesehitamine. «Oli selge, et tegelikult oligi selle intervjuu eesmärk pisut teine, kui algselt kokku oli lepitud,» nentis ta.

Nimelt küsiti Saarelt ühtäkki kolm teravat küsimust: Kas Donbassis võitlevad separatistid või omakaitseväelased, kellele kuulub Krimm ja mis juhtus pronkssõduriga. Saar hoidus vastamisel igasugustest omapoolsetest hinnangutest ja soovitas ainult Eesti valitsuse seisukohaga tutvuda.

Avameelsusest soovitati hoiduda

Seda, et küsimused olid tõepoolest vastikud, kinnitas ka rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar, kes mõni aeg tagasi «Vesti»-le intervjuud andes ka omad vitsad kätte sai. «Ainus, mida ma Darjale ütlesin enne «Vesti»-ga kohtumist oli see, et mina kohtusin «Vesti»-ga eelmise aasta sügisel ja tulemus, mida ma nägin, oli kohutav,» meenutas Ruussaar.

Ruussaare sõnul oli tema intervjuu vene saatele kokku lõigatud nii, et tema sõnadest jäi hoopis teistsugune mulje. «Minu sõnum Darjale oli see, et ole pigem ettevaatlik kui üliavameelne, sest tulemus on niikuinii ette teada,» lisas ta.

Samas aga ei mõistnud Allikmaa hukka ka vene ajakirjanikku, kelle tööks ongi tema sõnul ka teravate küsimuste esitamine. «Võib-olla ei pea alati sellistele kanalitele intervjuusid andma, aga teistpidi võttes, kui me ise tahame ajakirjanikena küsida kõigilt ja kõike, siis kuskil peab olema respekt ka mitte kõige sõbralikema kanalite ajakirjanike suhtes,» leidis ta.

Ka Ruussaare hinnangul ei oleks intervjuudest keeldumine lahendus, sest seegi saadaks oma sõnumi. Seetõttu ei ole teadlikult ühestki esinemisest ja intervjuust keeldutud, vastupidi, neid on jagatud ka näiteks ameeriklastele ja sakslastele.

Küll aga tunnistas Ruussaar, et ETV+ on kommunikatiivselt rünnatav. «Me anname endale täiesti aru, et mida lähemale jõuab 28. september (sel kuupäeval läheb kanal eetrisse - toim.), seda rohkem ilmselt tuleb kõikvõimalikke rünnakuid,» märkis ta.

Filmisid paralleelselt

Seetõttu oli rahvusringhääling juba eelnevalt valmis selleks, et Vene propagandamasin võib üritada neist üle sõita. «Selleks, et ei oleks kontekstist väljarebitud asju ja meil oleks tegelikult võimalik ennast ka mingil moel kaitsta, filmisime me seda intervjuud ise paralleelselt kõrvalt,» ütles Allikmaa. 

Seega on palju küsimusi tekitanud intervjuu ka rahvusringhäälingul dokumenteeritud. Küll aga on Allikmaa sõnul omaette küsimus, mida täpselt selle materjaliga peale hakata.

«Loomulikult olid need järsud küsimused ja loomulikult oleks võinud ka pikemat vastust kuulata või kogu selle intervjuu konteksti mõista. Need olid pisut kontekstist väljarebitud vastused, tõepoolest, nagu Darja ka ise ütles,» selgitas ta.

Ei ole valitsuse hääletoru

Allikmaa kinnitusel ei ole loodav kanal kindlasti valitsuse hääletoru, nagu vene telesaade üritas näidata. «Ei ole sugugi mitte nii, et ETV+ eetris kõlab ainult Eesti riigi ametlik seisukoht,» kinnitas Allikmaa.

Ruussaare sõnul on taolist müüti levitatud juba sellest hetkest alates, kui venekeelse telekanali loomist üldse arutama hakati. «Ainus, mis selle müüdi saab ümber lükata, on selle kanali sisu ise,» sõnas Ruussaar.

Allikmaa ja Ruussaare sõnul teavad eestlased küll, et rahvusringhäälingu loodav kanal ei ole valitsuse hääletoru, kuid Venemaal on juba teistsugune versioon liikvel. «Ja selle versiooni kummutamine Venemaal on vist võitmatu missioon,» sõnas Allikmaa.

Darja Saar ei soovinud teemat täna kommenteerida. 

Väljavõte telesaatele antud intervjuust:

«Vesti»: Kas Donbassis võitlevad separatistid või omakaitseväelased?

Saar: Vastavalt Eesti valitsuse ametlikule seisukohale.

«Vesti»: Hea küll, kellele kuulub Krimm?

Saar: Tutvuge Eesti ametliku seisukohaga.

«Vesti»: Mis juhtus pronkssõduriga?

Saar: Kui vahendame mingisuguseid sündmusi Eestis, toome esile Eesti ametliku seisukoha kõigis küsimustes. Ka nendes, mis eespool sai mainitud.