/nginx/o/2015/07/28/4329329t1h7c6b.png)
Venekeelne ETV on Eesti riigi propagandakanal, kaitsepolitseiamet jälgib kohalike inimeste meelsust, riigikogulastel on keelatud suhelda Vene duumaliikmetega – need olid mõningad väited Eesti kohta, mida serveeriti üleeilses Vene telesaates «Vesti» vaatajatele.
Reportaažis keskenduti sellele, kuidas Eestis võideldakse kõige vastu, mis on venepärane. Tähelepanu all oli vene koolide küsimus. Ka kurikuulus «Aktuaalse Kaamera» uudislõik Ida-Viru koondamistest, mida illustreeris Ukraina separatistide rünnakuvideo.
Samuti tuli välja, et «kaitsepolitseiamet jälgib mingil määral ideoloogilist temperatuuri Eesti riigis».
Tähelepanu keskmesse sattus veel vastloodud venekeelne ETV. «Kava kohaselt peab uus kanal looma venekeelse elanikkonna seas õige ettekujutuse informatsioonist või kergelt öeldes zombistama vene ajusid õigesse, see tähendab Brüsseli ja Washingtoni suunda,» selgitati saates.
Selle jaoks tehti venekeelse ETV peatoimetaja Darja Saarega ka lühiintervjuu, kust koorus, et uus rahvusringhäälingu kanal on Eesti riigi propagandavahend.
«Vesti»: Kas Donbassis võitlevad separatistid või omakaitseväelased?
Saar: Vastavalt Eesti valitsuse ametlikule seisukohale.
«Vesti»: Hea küll, kellele kuulub Krimm?
Saar: Tutvuge Eesti ametliku seisukohaga.
«Vesti»: Mis juhtus pronkssõduriga?
Saar: Kui vahendame mingisuguseid sündmusi Eestis, toome esile Eesti ametliku seisukoha kõigis küsimustes. Ka nendes, mis eespool sai mainitud.
Saar ütles Postimehele, et tema laused olid kontekstist välja rebitud. «Nagu nende puhul ikka, nende montaažioskus on väga hea,» lisas venekeelse ETV peatoimetaja.
Intervjuuandmisest keeldumine pani fantaasia tööle?
Tagatipuks tuli saatest välja ka «tõsiasi», et riigikogulastel on ametlikult keelatud suhelda Vene duumasaadikutega ja et Keskerakonda kuuluv parlamendisaadik Märt Sults teeb seda mitteametlikult ja omal initsiatiivil.
Riigikogu esimees Eiki Nestor kommenteeris, et see «keeld» on väljamõeldis. «Me ei jaga käske, keelde, kellega võib suhelda,» lisas Nestor.
Sults, kes ise ei ole seda saadet veel näinud, rääkis Postimehele, et tema ei ole midagi sellist Vene teleajakirjanikele väitnud ja et nende tõlgendus «keelust» rebiti kontekstist välja.
Kõik sai tema sõnul alguse sellest, kui talt paluti, et ta kutsuks Rainer Vakra andma intervjuud Vene telekanalile. «Läksin korraks üles ja ütlesin: «Tule korraks alla, venelased tahavad sinuga rääkida.» ,» ütles Sults.
Vakra kinnitas, et ta sai tol päeval tõesti Sultsiga kokku ja seda viivuks. «Tõepoolest. Ühel viimastest istungitest Valges saalis jookseb minust mööda Märt Sults, kes ütleb, et tema käest küsiti «Vesti» jaoks intervjuud,» meenutas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv riigikogulane.
«Kuna tema ütles, et tema mingisugustes küsimustes ei oska vastata, siis küsiti, kas Vakra on siin. Ta ütles, et Vakra on istungil. Mina ütlesin seevastu Sultsile: «Ma väga vabandan, aga mina neile kindlasti intervjuud ei anna»,» lisas Vakra.
Sultsi sõnul olevat lõpetuseks Vakra omavahel rääkides ebatsensuurseid väljendeid kasutades Vene teleajakirjanikud pikalt saatnud, mida venelased hiljem tõlgendasid kui «keeldu» ja mida nad siis hiljem olevat oma saate teema jaoks edasi arendanud.
Vakra lükkas siiski ümber väite, nagu ta oleks ropendades kedagi sõimanud. «Kindlasti mitte.»
Postimehe küsimusele, miks Sults üldse nõustus Vene telekanaliga rääkima, kui on teada, et suure tõenäosusega idanaabri meedia manipuleerib teksti sisuga, vastas riigikogulane: «Asi on selles, et kui sa nendega ei suhtle, on see veel lollim asi.»
Ta mainis, et ta kavatseb videosisu vaidlustada, kui seal peaks tema sõnul olema midagi lõigatud ja valesti kommenteeritud. «Mul on toormaterjal olemas ja ma saan siis võrrelda. Nii et sellega ei ole mitte mingit probleemi,» märkis Sults.