Keskkonnaministeerium: metssigade küttimine seakatku ei hävita

Siga Foto: SCANPIX

Kuigi keskkonnaministeeriumi hinnangul ükski seadus metssigade küttimist ei takista, võib küttimine kaasa tuua mitmeid teisi probleeme, tõkestamata seejuures Aafrika seakatku levikut soovitud määral.

«Metssigade küttimine ning ajujahi pidamine on igati seaduslik ka praegu, kuid praktilise poole pealt ei pruugi see seakatku levikut tõkestada,» ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Berit-Helena Lamp. «Eestimaa on piisavalt suur ja kõiki metssigu ei suudeta nagunii üles leida ning lõppude lõpuks tuleks tegeleda ka seakorjustega,» kirjeldas ta küttimise suurendamisega kaasnevaid probleeme.

Keskkonnaagentuur annab jahimeestele soovitusi, kuid kütitavate sigade arvu määravad kohalikud jahindusnõukogud. Keskkonnaministeeriumi teatel pole metssigade arvukuse vähendamine aga seakatku leviku tõkestamisega otseses seoses, kuna see võib edasi kanduda ka muudel viisidel. «Nakatumiseks piisab sellest, kui vares korjuse peal toitub ja pärast seda sigalasse sööda peale satub,» selgitas Lamp. Lisaks pole tema hinnangul enne küttimist võimalik tuvastada, kas surmatav siga on haigusesse nakatunud või mitte.

Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm leiab aga, et metssigade arvukuse vähendamise juures pole see, kas isend on nakatunud, oluline. «Küsimus ei ole selles, et oskaksime haiged loomad välja selekteerida,» rääkis Nurm. «Oluline on vähendada nende koguarvu, sest siis on ka nende omavaheliste kontaktide hulk väiksem. Kui sigu on metsas vähem, siis ei kandu ka haigus nii kiirelt edasi,» põhjendas ta metssigade küttimise vajadust.

Nurm lisas, et metssigade suur hulk ei ole probleemiks ainult seakatku leviku tõkestamisel, vaid see valmistab talupidajatele muret ka tavaolukorras. «Lisaks seakatku levitamisele kahjustavad nad vilja- ja kartulipõlde ning songivad üles heinamaa, see asi on juba ammu käest läinud,» sõnas ta, lisades, et soojad talved on viimase kahe aasta jooksul metsadesse juurde toonud ligi 20 000 – 30 000 siga.

Vale küttimisviis võib katku levikut hoogustada

Siiski leiab Nurm, et peamiseks sigade küttimise viisiks peaks jääma varitsusjaht. «Eile välja pakutud ajujahti võib veel kuidagi aktsepteerida, sest nii on jahimeestel kergem seda tööd teha, kuid koeri kasutada ei tohi – need panevad metssead jooksma ning nii võib haigus levida kiiresti ka teistesse maakondadesse,» märkis ta ja lisas, et eriti juhtub seda metsikute murdjakoerte kasutamise puhul.

Ka Läänemaa veterinaarkeskuse juht Urmas Johanson selgitas, et metsseajahi pidamine võib katku levimist hoogustada. «Sead jooksevad maha kuni 100 kilomeetrit päevas ning siis pole midagi imelikku, kui haigus jõuab Lätist Pärnu- või Läänemaale,» ütles ta Läänlasele. Seetõttu on ka veterinaar- ja toiduamet seisukohal, et katku ajal ei tohi metssigade küttimist suurendada.