President Ilves: kellegi virtuaalset identiteeti ei tohi kuritarvitada

President Toomas Hendrik Ilves kirjeldas Eesti sõprade kokkutuleku raames toimunud sümpoosionil interneti kasutamisega kaasnevaid anonüümsusest tulenevaid ohtusid ja pakkus välja erinevaid lahendusi probleemide ennetamiseks, ühena nendest näeb ta Eestis loodud ID-kaardi süsteemi.

 „Inimesed teavad, mis sulle meeldib, kuid mitte seda, kes sa oled,“ toob Ilves välja interneti kasutamisele iseliku joone . Tema sõnul on arvuti kaudu igaühel võimalik luua endale teistsugune identiteet. „Näiteks kui inimese salasõnad satuvad valedesse kätesse, saab nende uus valdaja esineda teise isiku nime all. Arvuti võimuses pole tuvastada, kes tegelikult andmeid sisestab,“ selgitas Ilves.

Samuti kaasnevad sellega mitmed sotsiaalsed probleemid. Näiteks võivad väga lihtsasti internetti sattuda tekstid ja jutud, mida inimesed räägivad ametialastes töövestlustes või isiklikus elus. „Snowdeni juhtumi tõttu teab avalikkus USA luureteenistustes toimuvast rohkem kui see oleks ilma tehnoloogia arenguta iial võimalik olnud,“ kirjeldas president seda, kuidas infotehnoloogiline areng valitsusasutusi mõjutab.

„Selleks, et Internetis olevaid ohtusid minimeerida, peab kindlalt teadma, kes konkreetset arvutit kasutab. Iga inimene peab saama kindel olla, et tema identiteeti ei kuritarvitata kellegi teise poolt,“ täpsustas Ilves.

Täiendava turvalisuse tagamiseks on presidendi hinnangul vaja salasõnadest midagi enamat. „Näiteks on võimalik kasutada sõrmejälgi, krediitkaartide puhul on mõeldud välja numbrikombinatsioonid,“ kirjeldab Ilves erinevaid võimalusi. „Kindlasti on vaja süsteemi, mis suudab konkreetse numbri või mõne teise identifikaatori abil tuvastada, et tegemist on õige isikuga,“ täpsustab ta ning lisab, et ka krediitkaardid võivad valedesse kätesse sattuda.

Kõige turvalisema isikute identifitseerimise viisina toob Ilves välja Eestis loodud ID-kaardi, mis sisaldab kiipi ning eraldiseisvaid salasõnasid.

Teise lahendusena turvalisuse tagamiseks rõhutab president andmete jaotamise vajadust. „On eluliselt tähtis, et kõik andmed ei koonduks ühte serverisse,“ ütles Ilves. Näitena toob president välja, et Eestis on igal ministeeriumil oma server ning nende omavaheliseks ühenduseks peab läbima mitmeid identifitseerimisprotseduure. „Ei saa lihtsalt minna ja vaadata kogu riiki puudutavat infot,“ räägib president, öeldes, et halvimal juhul on süsteemi vastu tegutsejatel võimalik kätte saada üht või paari valdkonda puudutav informatsioon, kuid mitte tervikpilti.

Rõhutab ühisturu vajadust

„Euroopa Liidu üheks suurimaks väljakutseks on luua toimiv ühisturg, mis suudaks konkureerida ka Ameerika Ühendriikide omaga“, ütles Ilves, kelle sõnul on tõenäoline, et alustavad ettevõtted suunduvad praegu pigem USA-sse, kus turg on suurem, bürokraatiat on vähem ning ettevõttel on lihtsam kasvada.

„Meil on Euroopas 28 erinevat turgu, täpselt sama palju kui Euroopa Liidu liikmes on liikmeid,“ toob Ilves välja.

President toob näite, kus ameerika tudeng sai 3000 dollarit oma start up ettevõtte jaoks, ta tutvustas oma ideed üle riigi ning ettevõte kasvatas kuue kuu jooksul oma väärtuse kuue miljoni dollarini.  Möödunud aasta lõpus müüs ta oma ettevõtte 100 mln dollari eest. „See ei oleks Eestis ja Euroopa Liidus võimalik, kuna teenuste ja kaupade liikumine pole ühenduse sees kaugeltki nii vaba kui Ameerika Ühendriikides,“ selgitas ta siinseid turuosa kasvatamise piiranguid.

Digitaalse ühisturu arengu osas aitaks presidendi hinnangul kaasa ka see, kui Euroopa poliitikud oleks tehnoloogiliste hüpete suhtes vähem skeptilised. „Poliitikud Euroopas ei mõista, kuidas täpselt mõjutab digitaalne revolutsioon privaatsust ning seetõttu on nende meelest kõik tehnoloogia arenguga seonduv halb ,“ rääkis Ilves. Presidendi hinnangul on tekkimas mitmeid koolkondi, kes vastanduvad kõigele, mis on tehnoloogia arenguga seotud.