Jaanuaris Guantanamo vangilaagrist Eestisse saabunud jeemenlane ei ole mitte kadunud, nagu võis nädala algul lugeda välismeediast, vaid ootab endiselt elamisluba ja valmistub tööle minema, kinnitab sotsiaalministeerium.
Guantanamost vabanenud mees õpib eesti keelt ja töötab vabatahtlikuna
Nädala algul kirjutas Kanada väljaanne The Globe and Mail, et Eestisse saabunud jeemenlane Ahmed Abdul Qaderi asukohast ei tea keegi midagi ning ta võib olla kus tahes, kuna on saanud elamisloa, mille alusel võib Schengeni ruumis vabalt liikuda.
Siseministeerium rahustas, et nii see siiski ei ole – varjupaigamenetlus veel kestab, kuid lähiajal selgub, kas Qader saab elamisloa või mitte.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on mehele jätkuvalt tagatud majutus, 90 eurot kuus toimetulekutoetust, juurdepääs tervishoiuteenustele, eesti keele õpe ning tõlketeenused. Samuti võimaldatakse mehele transport, kui tal on vaja sõita varjupaigamenetlusega seotud toimingutele.
«Lisaks on ta käinud eesti keele kursustel ja on õppimist võtnud väga tõsiselt. Samuti on ta läbinud nn kohanemiskoolituse, mille käigus tutvustati Eesti ühiskonna toimimist ja kultuuri. Ta teeb ka vabatahtlikku tööd, et harjutada keelt ja kohaneda eluga,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask, kes lisas, et ei saa täpsustada, mis valdkonnas mees töötab.
Kuni taotlust menetletakse, ei saa asüülitaotleja tööle asuda.
«Asüülitaotleja võimalus liikuda ringi (Eestis - toim.) ei ole täna kuidagi piiratud. Välismaale reisida küll ei saa, kuna tal ei ole dokumenti,» selgitas tänavu jaanuaris siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kaasamispoliitika juht Triin Raag lisas, et mehele anti väike korter ja tugiisik, kes saadab teda kahe aasta vältel.
14. jaanuaril saabus Eestisse Guantanamost vabanenud 31-aastane mees, kes oli kinnipidamiskeskuses, kuna teda kahtlustati terroristidega koostöö tegemises. Tõendeid selle kohta aga pole. Eestisse saadetu viibis Guantanamos 12 aastat.