Rahvusülikoolis suletakse eestikeelseid õppekavasid

Tartu Ülikool. Foto: Margus Ansu

Algavast õppeaastast kaovad Tartu Ülikoolist mitmed eestikeelsed õppekavad, näiteks riigiteaduste instituudis on magistritasemel alates sügisest võimalik õppida vaid inglise keeles.

Riigiteaduste instituudist kaovad nii rahvusvaheliste suhete kui ka võrdleva poliitika õppekava, millel sai tänaseni teadmisi omandada emakeeles. Tulevikus saab poliitikateadusi õppida sooviv tudeng magistriõpingud sooritada äsja loodud demokraatia ja valitsemise ning rahvusvaheliste suhete ja regiooniuuringute õppekavadel. Lisaks säilib võimalus omandada teadmisi läänemere regiooni uuringute teemadel. See kõik on võimalik aga vaid inglise keeles ning emakeeleoskusest enam valdkondliku magistrikraadi saamiseks Tartu Ülikoolis ei piisa.

«Meie eesmärk on tagada tugev õppekvaliteet ning terviklike ingliskeelsete õppekavade loomine on selle aluseks. Ainult nii saame koolitada valdkonna eksperte, kelle kogemust ja teadmist hinnatakse nii Eestis kui välimaal,» rääkis Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi juhataja Vello Pettai.

Instituudi juhataja leiab, et loodavad ingliskeelsed õppekavad aitavad kaasa rahvusvahelise õpikeskkonna loomisele ning sellest tulenevalt väheneb vahe kodus ja välismaal õppimise vahel. «Oleme õppetöösse kaasanud palju välisõppejõude, kes toovad maailmakogemuse koju kätte ja annavad õpingutele uue dimensiooni. Võõrkeelne õpe annab konkurentsieelise eelkõige neile, kes näevad end tulevikus rahvusvahelisel tööturul,» lisas Pettai, tuues välja, et ingliskeelsel õppekaval õppimine ei välista emakeelsete ainekursuste võtmist.

Pettai sõnul on ühiskonnas ja poliitikas toimuvast tulenevalt rahvusvaheliste tudengite huvi Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis õppimise vastu tõusnud ning jätkuvalt suur on ka kohalike üliõpilaskandidaatide huvi. «Rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute õppekaval on võimalik spetsialiseeruda Venemaa ja Euraasia õpingutele ning selle tulemusena koolitatakse praeguses rahvusvahelises olukorras äärmiselt vajalikke asjatundlike spetsialiste,» selgitas ta uue õppekava perspektiivikust.

Demokraatia ja valitsemise õppekava, mis keskendub demokraatliku süsteemi toimimisele, toob Tartu Ülikooli senisest rohkem idapartnerluse riikide üliõpilasi. Samas on õppekava Pettai hinnangul huvipakkuv ka Lääne-Euroopast pärit tudengitele, keda huvitavad eelkõige selles sisalduvad e-valitsemisega seotud teemad. «Eesti on neis valdkondades eeskujuriik ning see kõnetab rahvusvahelisi üliõpilasi. Seda näitab ka vastuvõtt, mis oli mõlemal õppekaval üle ootuste suur,» märkis ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommentaari kohaselt on võõrkeelsete õppekavade loomine kooskõlas ministeeriumi ja rahvusülikooli vahelise kokkuleppega, mille kohaselt suurendatakse rahvusvahelist õpirännet. «Samas on valitsusasutus rahvusülikooliga sõlmitud lepingus kokku leppinud ka selle, et ülikool peab tagama eesti keeles kõrghariduse omandamise humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal,» kommenteeriti ministeeriumist.

Õppekvaliteet ei lange

Võõrkeelsete õppekavade loomise ning välistudengite kaasamine Pettai sõnul õppekvaliteeti negatiivses suunas ei mõjuta. «Instituut on rahvusvahelistele õppegruppidele mõeldes loonud ka täiendavaid ainekursusi, nagu akadeemiline õpi- ja kirjaoskus, mis aitavad kohe sügissemestril erineva tausta ning varasema õpikogemusega üliõpilastel Tartu Ülikooli akadeemilise keskkonnaga kohaneda, juba seeläbi panustame õppekvaliteeti ning tagame ühtlasema õppetaseme,» selgitas ta.

Ka Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on võõrkeelsete õppekavade puhul tagatud sama õppekvaliteet, mis emakeelse õppe puhul. « Kõrgharidusstandardiga on kehtestatud õppekavadele ja õppetöö läbiviimisele kvaliteedinõuded, mida hinnatakse õppe läbiviimise õiguse andmisel ja õppekavade avamisel. Kvaliteedinõuded kehtivad kõikidele õppekavadele sõltumata õppekeelest,» selgitati ministeeriumist.

Seos kõrgharidusreformiga?

Kõrgharidusreformi järgselt puudub ülikoolil võimalus nõuda õppeteenustasu tudengilt, kes õpib täiskoormusega eestikeelsel õppekaval, ega ole sellel varasemalt riigi raha eest teadmisi omandanud. Võõrkeelsete õppekavade puhul on õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli pädevuses.

Küsimuse peale, kuivõrd on võõrkeelsete õppekavade loomine seotud riigiteaduste instituudi sooviga võtta tudengitelt õppemaksu, vastas Vello Pettai, et see pole omaette eesmärk. «Õppetasu ei ole kindlasti tuluallikas, millest ülikool end elatab, nii et võtta seda kui eesmärki omaette, on väär. Vastupidi, soovime ingliskeelsetel õppekavadel õppivaid tudengeid toetada ning seetõttu oleme eraldanud kahele õppekavale kokku 28 sihtstipendiumit, et tudengid saaksid pühenduda õppimisele,» lausus ta

Mõlemal loodaval õppekaval on 25 kohta ning instituut võimaldab kummagi puhul neljateistkümnele täiskoormusega õppivale tudengile sihtstipendiumi, mis katab õppeteenustasu.