/nginx/o/2015/04/01/3926523t1ha683.jpg)
Eesti Euroopa parlamendi saadik Yana Toom leiab, et Euroopa Komisjon peab kontrollima Eesti keelenõuete vastavust Euroopa Liidu õiguse põhimõtetele ning on esitanud ka vastavasisulise arupärimise.
Yana Toom: Eesti keelenõuded on vastuolus Euroopa Liidu õigusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tööjõu liikumise vabadus on Euroopa Liidu üks põhiprintsiipe. Ligi 70 000 Eesti kodanikku kasutavad praegu Lääne-Euroopa riikides seda vabadust. Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohi mingil moel takistada liikumisvabadust. Samas meie keeleseadus on kahtlemata takistuseks nii kohalikule venekeelsele elanikkonnale kui ka Euroopa Liidu elanikele üldiselt,» seletas Toom.
Toomi hinnangul on paljud keelenõuded õigustamatud. «Näiteks on arusaamatu, miks peab trollijuht oskama minikirjandeid kirjutada,» lisas ta.
Praegu kehtiv keeleseadus vabastab keelenõuete täitmisest Eestis lühiajaliselt töötavad väliseksperdid ja –spetsialistid. Keeletaseme eksamit saab sooritada ainult SA Innoves ning seda kord kvartalis eelregistreerimise alusel.
«Euroopa Kohus Luksemburgis otsustas hiljuti, et Belgia rikub Euroopa Liidu õigust, sundides seal töötamisest huvitatud inimesi keeleeksamit sooritama vaid ühes teatud organisatsioonis. Eesti reeglid ei erine Belgia omadest ning seega pole Euroopa õiguse rikkumise tuvastamine eriti raske,» ütles Toom.
Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile esitatud arupärimisega seoses konsulteeris Yana Toom eelnevalt ka sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonna komissari Marianne Thysseniga. «Vaatamata sellele, et Euroopa Kohus tunnustab liikmesriikide keelenõuete kehtestamise õigust, ei saa need olla ebaproportsionaalsed püstiatud eesmärgiga ning nende rakendamine ei tohi diskrimineerida teiste liikmesriikide kodanikke,» leiab Thyssen. Ta lisas, et keelenõuete proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvestada töötajale antud konkreetseid ülesandeid ja nende täitmise asjaolusid.
Arupärimise põhjal peab Euroopa Komisjon otsustama, kas võimalikku Euroopa Liidu seadusandluse rikkumist tuleb uurida. Kui rikkumine tuvastatakse, antakse Eestile aega olukorra vabatahtlikuks lahendamiseks. Kui aga probleem jääb sellisel viisil lahendamata, saab Euroopa Komisjon Eesti kohtusse kaevata.