/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/05/20/4087805t1h9c81.jpg)
Kindral Ants Laaneotsa sõnul ei tohiks teade USA raskerelvastuse Eestisse saabumise kohta inimestes tekitada mingit hirmu, vaid pigem just sisendama usku stabiilsusse.
Laaneots: USA raskerelvastus peaks hirmu ära võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laaneots ütles Postimehele, et teade USA otsusest tuua Eestisse raskerelvastust ei ole mingi üllatus, sest juba Inglismaal toimunud NATO tippkohtumisel lepiti kokku, et seoses muutunud julgeolekuga Ida-Euroopas julgestatakse Balti riike ja tuuakse siia roteeruvad NATO üksused, samuti vaadeldakse võimalust siia eelpositsioneerimise ladu paigutada. «Nüüd nad lihtsalt täidavad neid samu otsuseid,» ütles ta.
«See plaan on töös, kuna muudatust idanaabri poolt pole näha, sõda Ukrainas käib edasi.»
«Praegu on segane veel tehniline küsimus, kui palju tehnikat ja kuhu. Nad väidavad, et 1200 masinat ja üle 200 tanki. Seda arvestust me praegu ei tea, kui palju saavad Balti riigid, sest põhiline raskus jääb ilmselt Poolale, » arvas Laaneots.
Suhteid Venemaaga Laaneotsa hinnangul see muuta ei saa. «Praegu on sisuliselt külma sõja algus. Vaadates Venemaa käitumist hoolimata kõigile Lääne ponnistustele Ukraina kriisi lahendamisele – sellest ei tule midagi välja, sest Putin on sellele vastu. Venemaal ilma temata ei otsustata aga mitte midagi. Ühe inimese taga on kõik see asi,» lausus kindral.
«Sellises mastaabis vastasseisu, nagu kunagi oli Nõukogude Liidul ja Läänel, ei saa tulla, sest Venemaa on ju kordi nõrgem kui kunagi Nõukogude Liit oli. Kindlasti tekitab see aga võidurelvastumist, sest Venemaa kiiresti paneb nüüd kogu oma panuse relvajõudude reformimisele ja kiirele tugevdamisele, sest muid argumente maailmapoliitikas osalemiseks neil enam ei ole, nad on ise ennast nurka ajanud,» sõnas Laaneots.
«Kõige hullem on Moskva ja Putini ettearvamatus. See, et suured sõjad hakkaksid toimuma, on minu hinnangul küll väga ebatõenäoline. Venemaa saab ise ka aru, et ta oleks kaotaja. Neil ei ole praktiliselt ühtegi sõpra, isegi Kasahstan on mures Venemaa käitumise pärast,» selgitas ta.
Laaneotsa sõnul ei tohiks USA tankide saabumine Eesti inimestes tekitada mingit hirmu. «See peaks vastupidi, tekitama enesekindlust, et me pole siin üksinda, surutud Venemaa ja Läänemere vahele. Ma pean enam kui vähetõenäoliseks seda, et Venemaa julgeb USA lippu nähes kallale tulla,» lausus Laaneots.
«See peaks meil rahu ja stabiilsust rohkem kindlustama,» oli kindral veendunud.
«Lambakarjana oleme korra käitunud, 1939. aastal ja 1940 aastal, kui me 18 protsenti elanikkonnast kaotasime. Ei ole ju mõtet seda korrata,» sõnas Laaneots. «Me oleme ise seda taotlenud, et siin oleksid pidevalt NATO allüksused ja eelpositsioneerimislaod, et saaks kiiresti toetusvägesid juurde tuua.»