Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Galerii: Lindamäel mälestati juuniküüditamise ohvreid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy

Tallinnas Lindamäel toimus täna tseremoonia, kus mälestati 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.

Linda kuju jalamile asetati mälestuspärjad riigikogu, valitsuse, kaitseväe ja kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja kodanikeorganisatsioonide poolt.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel tseremoonial valitsuse esindajana, et meie kõigi ühine kohus on mälestada ja mäletada kommunistliku režiimi ohvriks langenud inimesi. «Meenutame täna kõiki neid, kes langesid küüditamise ja poliitiliste repressioonide ohvriks. Eesti peab jätkama koos teiste riikidega võitlust selle nimel, et kommunism oleks tunnistatud kuritegelikuks ja inimsusevastaseks ideoloogiaks,» ütles ta.

Justiitsministri sõnul on oluline ajaloolise mälu edasiandmine meie riigi mineviku ja inimsusevastaste kuritegude olemuse kohta ka noorele põlvkonnale. «Kommunismiohvrite mälestuse austamiseks rajame Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks ülemaalise mälestusmärgi,» lisas Reinsalu.

Riigikogu esimees Eiki Nestor asetas tänasel leinapäeval parlamendi nimel pärja Linda kuju jalamile ning tõdes, et juuniküüditamine on sündmus, mis ei lähe meelest.  «On sündmused, mis meelest ei lähe, sest need on meie mõtetes, hinges ja südames. Inimeste saatus oli raske ja kurb, paljud jäidki sinna ning karistati mitte millegi eest,» ütles Nestor Tallinnas Lindamäel toimunud mälestustseremoonial.

«Täna oleme kindlad, et ilma süüta ei karistata kedagi,» lausus riigikogu esimees. «Olgu see päev ühtlasi kurb, aga andku ka meile kindlust tuleviku suhtes, et midagi sellist ei kordu mitte kunagi.»

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viis Nõukogude okupatsioonivõim Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Tagasi üles