/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/05/18/4080631t1hd4dc.jpg)
Eesti riigil kulub keskmiselt 1800 eurot ühe pagulase keeleõppele ja tõlketeenusele, lisaks 400 eurot kuus ühe pagulasleibkonnale kodu andmiseks.
Kui palju Eesti ühe pagulase aitamisele kulutab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvusvahelise kaitse saanud isikutele antakse abi eluruumi üürimisel, rahastatakse eesti keele õpet ja tagatakse hädavajalik tõlketeenus. Tal on õigused nagu igal teisel Eesti elanikul – õigus pere- jm sotsiaaltoetustele, tervishoiuteenustele, tööturutoetustele jm. Samuti on tal on õigus Eestis töötada,» ütles sotsiaalministeeriumi spetsialist Triin Raag.
«Rahvusvahelise kaitse saajale kohalikku omavalitsusse elama asumisel kaetavate maksimumkulude määrad on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses,» selgitas Raag.
Tema sõnul on keskmine eluasemekulu ühe pagulaste leibkonna kohta seni olnud orienteeruvalt 400 eurot kuus ja need kaetakse rahvusvahelise kaitse saajale kuni kahe aasta vältel alates elamisloa saamisest. «Kulu sõltub mõistagi piirkonnast, kuhu Eestis on elama asutud,» osutas ta.
Sotsiaalministeeriumi eelarves on tänavu pagulastega tegelemiseks ette nähtud kokku 217 300 eurot. 2016. aastaks on praegu selleks planeeritud täpselt sama palju raha.
«Kulud eesti keele õppimiseks on ühe pagulase kohta olnud keskmiselt 1080 eurot ja esmavajaliku tõlketeenuse kulud kokku 720 eurot,» märkis Raag.
Sotsiaalministeeriumi eelarves on tänavu pagulastega tegelemiseks ette nähtud kokku 217 300 eurot. 2016. aastaks on praegu selleks planeeritud täpselt sama palju raha. «Arvestades rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arvu olulist tõusu, siis eelarve ei ole piisav,» märkis ministeeriumi kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
Varjupaigataotlejad majutuskeskuses
Eestis on tänaseks rahvusvahelise kaitse saanud kokku 102 pagulast. Tänavu nelja esimese kuuga on Eestile esitatud 82 varjupaigataotlust: 35 Ukrainast, 10 Süüriast, Palestiina okupeeritud aladelt 8 ja Sudaanist samuti 8.
«Varjupaigataotlejate majutamiseks mõeldud Vao majutuskeskus, kus on 35 kohta, on ülerahvastatud ja hetkel saab seal peavarju tegelikult 82 taotlejat,» tõdes Raag.
Pagulane elab majutuskeskuses ainult sel ajal, kui ta rahvusvahelist kaitset taotleb. Sel ajal pakutakse talle majutust, rahalist toetust toimetulekupiiri ulatuses (90 eurot), ta varustatakse esmavajalike riiete ja muu sellisega, talle võimaldatakse tervisekontroll ja juurdepääs arstiabile ning eesti keele õpe ja hädavajalik tõlketeenus.
«Ümberasustamise puhul on aga tegemist pagulastega, kellele on juba rahvusvaheline kaitse antud. Ümberasustatavatele isikutele võivad lisanduda pagulased, kes on juba Euroopa Liitu saabunud - Maltale, Küprosele, Itaaliasse. Ka neile on eeldatavasti selleks ajaks, kui nad peaksid näiteks Eestisse saabuma, rahvusvaheline kaitse antud,» märkis Raag. Seega neid pagulasi majutuskeskusesse ei paigutata.
«Nemad suunatakse elama kohalikesse omavalitsustesse. Konkreetse kohaliku omavalitsuse jaoks on pagulaste vastuvõtmine vabatahtlik ning siin tuleb riigi ja omavalitsuse vahel saavutada kokkulepe,» märkis spetsialist.