Õpetajad esitasid erakondadele avaliku pöördumise

Haridustöötajad esitasid parteidele avaliku pöördumise. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti haridustöötajate liit (EHL) esitas Eesti erakondadele avaliku pöördumise, milles tuuakse välja rida ettepanekuid haridusprobleemide lahendamiseks.

Õpetajad loodavad, et parteid arvestavad nende soovitustega riigikogu valimiste jaoks oma platvorme koostades.

Soovituste aluseks on liidu teatel õpetajate seas toimunud küsitluse tulemused.

EHL teeb erakondadele järgmised ettepanekud:

1. Eesti haridusstrateegia väljatöötamine ja seadustamine

2. Riigieelarvest kindlas suuruses SKT osaku kindlaksmääramine tagamaks hariduse valdkonnas vajaliku arengu ning riigieelarvest koos erakapitali kaasamisega üliõpilastele tasuta kõrghariduse kindlustamine, et tagada riigi kiirem areng vajalikel erialadel

3. Haldusreformi läbiviimine regionaalse majanduse, kultuuri ja hariduse arengu tagamiseks, sealhulgas tegusa haridusasutuste võrgu kujundamine haridussüsteemi tänapäevastamiseks

4. Hariduskapitali loomine ja ellurakendamine

5. Riigieelarves täiendava raha eraldamine loomaks võimalusi riigigümnaasiumide loomiseks  kõikides maakonnakeskustes ja linnades, vajadusel õpilaskodude loomine väikelinnade ja maagümnaasiumide juurde

6. Üldharidus- ja kutsekoolides õpetajate nädala õppetundide täiskoormuse kehtestamine 18 tundi, liitklassides 16 tundi

7. Õpetajate töötasu alammäärade kehtestamine alates vähemalt vabariigi keskmisest töötasust ja töö tasustamisel töötatud aastate (pedagoogilise staaži) arvestamine. Klassijuhataja tasu alammäärade kehtestamine vähemalt 25 protsendile õpetajate töötasu alammäärast

8. Kutseõppeasutuste õpetajate ja gümnaasiumide õpetajate vahetu õppetöö koormuse võrdsustamine õppeaasta lõikes, kutseõppeasutuste õpetajatele riiklike töötasude alammäärade kehtestamine ja vastava regulatsiooni sisseviimine  kutseõppeasutuse seadusesse

9. Koolieelse lasteasutuse õpetajate töötasude alammäära ja puhkuse kestuse võrdsustamine põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega ja vastava regulatsiooni sisseviimine koolieelse lasteasutuse seadusesse

10. Pedagoogide atesteerimise tingimuste nüüdisajastamine, sealhulgas ametijärkude korduval omistamisel selle tähtajatuks muutmine. Õpetajatele keskmise töötasu säilitamisega vähemalt kord viie aasta jooksul 0,5 õppeaastat osalemise võimaldamine kvalifikatsiooni tõstmiseks vajalikel üritustel ning enesetäiendamisel, sealhulgas välisriikides

11. Õpetajate lähtetoetuse maksmise laiendamine Tallinnasse ja Tartusse esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele

12. Senisest enam haridusasutustes sotsiaalpedagoogide, lastepsühholoogide, logopeedide, abiõpetajate jt töölerakendamine, et tagada õpilaste õpisuutlikkus ja õppetöö kvaliteet ning võimaldada õpetajatel keskenduda vahetule õppetööle

13. Koolide raamatukogutöötajate töö tasustamine vähemalt õpetajate töötasu alammäära tasemel

14. Ettevalmistuste tegemine lähiaastatel riigieelarvest haridusasutuste pedagoogilise-, tugi- ja tehnilise personali töötasustamise ja muude hariduskulude rahastamiseks

15. Õpetajatele riikliku pensioni kindlustuse sisseviimine alates 60. eluaastast

16. Pedagoogikateaduse arendamiseks Pedagoogika Uurimise Instituudi taasavamine

17. Üliõpilastele õppetoetuse süsteemi väljatöötamine, sealhulgas pedagoogiliste erialade üliõpilaste kindlustamine õppetoetuste ja stipendiumidega

18. Pikapäevarühmade toetamine riiklike vahendite arvelt

19. Tasuta lõunasöögi tagamine kõikidele koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpilastele

20. Õpilastele tasuta klassi- ja koolivälise huvitegevuse kindlustamine, sealhulgas õpilastele tasuta spordikoolide avamine. Muusikakoolide rahastamisel riigi osa suurendamine, muusikaõpetajate töö tasustamise võrdsustamine üldhariduskoolide pedagoogidega. Skautide, gaidide ja teiste õpilasorganisatsioonide tegevuse laiendamine

21. Riiklikest vahenditest muukeelsetest perekondadest pärit lastele riigikeele õpetamise toetamine koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides

«See, kuidas erakonnad kavandavad siintoodud ja muude oluliste haridusküsimuste lahendamist, hõlbustab ka õpetajate ja teiste haridustöötajate valikut riigikogu valimistel,» lisas liit.

«Ootame, et erakonnad arvestavad tehtud ettepanekuid ja pärast valimisi asuvad neid ka ellu viima. Riigi arenguks hariduse sihikindel edendamine peab olema ka tegelikult prioriteetne!» teatatakse pöördumises.