:format(webp)/nginx/o/2020/09/24/13367922t1h9d88.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/05/15/4067465t1h215e.jpg)
Euroopa Komisjoni rändealane tegevuskava, mis muu hulgas näeb Eestile esialgselt ette enam kui 300 pagulase vastuvõtmist, on ühiskonna kihama pannud ning levima on hakanud hirmud, mille tekkimisel on oma osa ka müütidel.
Müüdid ja tegelikkus: kas pagulane on harimatu kurjategija?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal viis uuringufirma Saar Poll läbi uuringu, mis võttis luubi alla Eesti elanike teadmised ja hoiakud pagulasküsimuses. Uuringust selgus, et valdav osa siinseid elanikke usub, et pagulaste sisseränne mõjutab Eesti olukorda negatiivselt. Negatiivse hinnangu andis mõjule 55 protsenti vastajatest, samas kui positiivselt hindajaid oli aga ainult kaheksa protsenti. Negatiivset üldhinnangut soodustavad uuringu kohaselt elanike seas levivad arvamused, et pagulaste sisseränne koormab Eesti sotsiaalsüsteemi ning suurendab siinset tööpuudust ja konfliktiohtu.
Postimees pani koostöös Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskusega kokku enimlevinud müüdid pagulaste kohta.
Pagulased ongi massiimmigratsioon ehk pagulased moodustavad suurima sisserännanute rühma
/nginx/o/2015/05/15/4067431t1he2b9.jpg)
Tegelikult moodustavad pagulased nii Eestis kui Euroopa Liidus sisserändest väga väikese osa. Peamine rändeliik nii Eestisse kui ELi on pereränne, millele järgneb töö- ja õpperänne. Eurostati andmetel saabus ELi elamisloa alusel 2013. aastal 2,36 miljonit kolmanda riigi kodanikku, samas, kui varjupaigataotlejaid oli umbes 400 000.
2014. aastal sai Eurostati andmetel ELis rahvusvahelise kaitse 163 000 inimest, mis moodustas umbes 0,03 protsenti kogu Euroopa Liidu elanikkonnast. Varjupaigataotlusi on 1997. aastast kuni 2015. aasta märtsi lõpuni Eestis esitatud 668, mis moodustab 0,05 protsenti Eesti praegusest elanikkonnast. Rahvusvahelise kaitse on saanud kokku 94 inimest ja nende 22 pereliiget, mis moodustab umbes 0,009 protsenti Eesti elanikkonnast.
Ilma dokumentideta riiki saabuvad varjupaigataotlejad viibivad riigis ebaseaduslikult ja on illegaalid
Varjupaigataotleja ei pea riiki saabudes omama dokumente, küll aga tuleb tal kohe piiripunktis esitada varjupaigataotlus. Varjupaigataotluse esitanud ja politsei- ja piirivalveameti poolt menetlusse võetud taotluse taotleja viibib riigis seaduslikult ning talle laienevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses välja toodud varjupaigataotleja õigused ning kohustused.
Paljude riikide kodanike kohta kehtib ka non-refoulement klausel, mis tähendab, et isikut ei tohi tagasi saata päritoluriiki, kuna sellega kaasneks tõsine oht isiku elule.
Varjupaigataotlejatega kaasneb kuritegevuse kasv
/nginx/o/2015/05/15/4067419t1hfe97.jpg)
Seda müüti ei kinnitanud kolmapäeval toimunud rändefoorumil ei Soome ega Iirimaa migratsiooniametite esindajad. Teaduslikud uuringud ei ole leidnud otsest seost sisserännanute ja kuritegevuse vahel. Seega ei saa tõmmata võrdusmärki pagulase ja kurjategija vahele.
Küll aga on oht, et probleemid haldussuutlikkusega võivad soosida ebaseaduslikku käitumist: Inglismaa näitel kasvas pisivarguste arv just nende varjupaigataotlejate seas, kes olid pikemaks ajaks jäänud ootama varjupaigataotlust ning neil ei olnud õigust töötada (Ühendriikides ei tohi varjupaigataotleja töötada üks aasta, samas kui Eestis kuus kuud taotluse esitamise ajast).
Pagulastele pakutavad sotsiaaltoetused ja –teenused on suuremad kui teistel riigi elanikel
Sotsiaaltoetuste osas koheldakse Eesti elanikke ja pagulasi võrdselt. Pagulastel on aga keerulisem seetõttu, et nende ümber puudub sotsiaalne võrgustik, kogukond ning isiklik vara, mistõttu kaetakse tema korteri sisustamise ja remondiga kaasnevad kulud.
Enamus varjupaigataotlejaid on koolitamata ning harimatud
Selliselt üldistada ei saa. Kolmandate riikide elanike lugemis- ja kirjutamisoskuse protsent on näiteks Ukrainas 100%, Iraagis 78%, Iraanis 82%, Süürias 85%, samas aga Afganistanis 28% ning Nigeerias 15%. Varjupaigataotlejad, kes riiki saabuvad, on väga erineva haridustasemega.
Nende oskusi tuleks riigil oskuslikult ära kasutada – näiteks kokkade, käsitööliste jt oskused. Samuti saaks rakendada ümberõppe võimalusi. Eestil puudub statistika selle kohta, kui paljud pagulased siin töötavad või on töötud.
Pagulased, kes kasutavad smuugeldajaid, ei vaja tegelikkuses kaitset
Inimestel, kes põgenevad tagakiusamise või sõja eest, ei ole tihti muud seaduslikku võimalust oma päritoluriigist lahkuda, mistõttu nad pöörduvadki inimkaubitsejate poole. Seega viis, kuidas pagulased siia jõuavad, ei ütle midagi nende lahkumise põhjuste kohta. Ka inimkaubitsejate teenuseid kasutanud põgenikud võivad vajada kaitset.
/nginx/o/2015/05/15/4067497t1hcbcf.jpg)
Varjupaigataotlejad hakkavad kontrollimatult riigist riiki liikuma
Euroopa Liidu Schengeni riikides kehtib Dublini menetlus ehk varjupaigataotluse otsuse teeb see riik, kus taotleja esimesena taotluse esitas või ELi sisenes. Taotlejate riigist riiki liikumise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et kui üks riik teeb varjupaigataotlusest keelduva otsuse, siis teine riik võiks ehk teha positiivse otsuse.
Üldiselt ei ole Eesti varjupaigataotlejate sihtriik ning soovitakse jõuda jõukamatesse Põhjamaa riikidesse, kus on ees ootamas ka rahvuskogukonnad.