/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/05/07/4037705t1h2f1e.jpg)
Ligi kaks kolmandikku eestlastest peab Venemaa tegevust kõige suuremaks globaalseks ohuks, sama arvamust jagab vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Uuring: eestlased näevad Venemaa tegevust peamise globaalse ohuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kaks kolmandikku eestlastest peab Venemaa tegevust kõige suuremaks globaalseks ohuks, sama arvamust jagab vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Uuringust selgub, et 46 protsenti Eesti elanikest peab peamiseks ohuks maailma julgeolekule Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks. Terrorivõrgustike ning Islamiriigi tegevust peamiseks ohuks pidajaid oli võrdselt 44 protsenti.
Uuringu koostajad tõid esile, et kui paljusid globaalseid ohte hindavad eesti- ja venekeelsete vastajad sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Nii peab Venemaa tegevust selgeks ohuks 64 protsenti eestlastest, samas jagab taolist arvamust vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest.
Venekeelsed vastajad pidasid kõige olulisemaks ohuks terrorivõrgustike tegevust maailmas. Kui Islamiriigi ohtlikkust maailma julgeolekule tajusid sarnasena nii eestlased kui mitte-eestlased, siis viimased nimetasid Islamiriigiga võrdselt ohtlikuks ka USA majanduslikku ja sõjalist võimsust.
Venekeelsed vastajad tähtsustavad eestlastest rohkem ka loodusressursside ammendumist, epideemiate ohtu ning organiseeritud kuritegevust, selgub uuringust.
Arvamusel, et eeloleval kümnendil suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, pidas tõenäoliseks 70 protsenti Eesti elanikkonnast.
Uuringu koostajad nendivad, et tegemist on kogu uuringuseeria aja kõrgeima näitajaga ning isegi 2008. aasta augustis, pärast Venemaa-Gruusia sõjalist konflikti, ei hinnatud olukorda sedavõrd kriitiliseks.
Vaid seitse protsenti vastanutest uskus, et et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15 protsenti arvas, et olukord püsib muutumatuna.
Uuringu kohaselt hindavad eestlased ja mitte-eestlased Eesti ja maailma turvalisuse olukorda erinevalt. Eestlastest arvas tervelt 75 protsenti, et olukord muutub halvemaks, venekeelsetest vastajatest jagas seda seisukohta 58 protsenti.
Sarnaselt eelmistele uuringutele tajuvad Eesti elanikud Eestit ähvardavate kolme ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks, Nii võib 71 protsendi elanike arvates toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu ehk niinimetatud küberrünnak. 61 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamisse oma huvides ning 50 protsendi arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus.
Küsitluse viis 3.-24. märtsini kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS.