/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/05/06/4033407t1h5c68.jpg)
Haridusministeerium kavatseb järgmisest aastast lõpetada kohustuse maksta erakoolidele tegevuskulusid, sest praegune ajutine kord seab ebavõrdsesse olukorda munitsipaalkoolid.
Ministeerium kavatseb lõpetada kohustuse maksta erakoolide tegevuskulusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium tahab muuta erakoolidele tegevuskulude hüvitamise omavalitsustele vabatahtlikuks. «Tahame seadust muuta nii, et kohustust erakoolidele tegevuskulude eest maksta enam pole, küll aga võib omavalitsus seda teha, kui otsustab, et tal ongi vaja sellist mitmekesist koolivõrku,» ütles haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.
Ta tõi näiteks Tartu, mis varemgi vabatahtlikult erakoolidele tegevuskulusid hüvitas. Seal on koolivõrk korrastatud: on põhikool, puhas gümnaasium, kirikukool, waldorfkool ning selline süsteem toimib. Teisalt Tallinnas see süsteem ei toiminud, mis viiski kohtuvaidlusteni.
Laidmets ütles, et tegelikult pole riik kunagi erakoolide tegevuskuludeks raha maksnud. Varem kehtis kord, kus omavalitsus võis maksta ka erakoolidele laste eest toetust nende tegevuskulude katmiseks, aga ei pidanud. 2010. aastal vastu võetud seadusega kohustas seadusandja kõiki omavalitsusi seda tegema. Mullu oktoobris ütles riigikohus, et sellist kohustust omavalitsustele panna pole seaduslik ning käskis riigil vahepeal tasutud raha omavalitsustele tagasi maksta.
«See on aga ajutine lahendus, riigikohtu otsuse tõttu peame omavalitsustele maksma tagantjärele suure summa, 14 miljonit eurot,» ütles Laidmets.
Lisaks on vahepeal erakoolide arv jõudsalt kasvanud. Laidmetsa sõnul poleks see aga võrdne, kui riik maksaks erakoolidele munitsipaalkoolidest enamgi -- lisaks haridustoetusele ka tegevustoetust --, samas kui viimased õppemaksu võtta ei tohi.
«Koolides, kus kõrged õppemaksud, ei tohiks seadusemuudatuse järel probleeme tekkida, ilmselt on neil olemas reservid,» lausus Laidmets.
Pisikestel alternatiivharidust pakkuvatel, näiteks waldorfkoolidel võib aga raskusi tekkida. Nende lahendamiseks kaalub haridusministeerium muid rahatusvõimalusi. Näiteks võib riik asuda toetama otse katusorganisatsioone nagu waldorfkoolide ühendust, mis siis ise raha edasi jaotaks.
Laidmetsa sõnul on sellist muudatust hädasti vaja. «Muidu hakkaks juhtuma see, et meil on pooltühjad munitsipaalkoolid ja väikesearvulised erakoolid ning koolivõrgu korrastamise asemel peab riik maksma kinni mitmete koolide tegevuskulusid.»
Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei ole erakoolide rahastamise põhimõtetes teinud kannapöördeid. «Me ei ole oma otsuseid muutnud. Käesoleval aastal me kulud katame ja otsime lahendusi järgmiste aastate jaoks. Käesoleva aasta eelarves on üle 6 miljoni euro selleks eraldatud, et riigi poolt katta erakoolide kulutusi väga suures ulatuses,» kinnitas peaminister.
Haridustoetust, mille eest rahastatakse õpetajate ja koolijuhi palka, koolitoitu, õppekirjandust jne, maksab riik jätkuvalt iga lapse eest.