/nginx/o/2014/06/20/3132391t1hd97c.jpg)
Venekeelsete kodanike tahe Eesti kaitseks relva haarata on vähenenud, olles langenud 42 protsendini, selgus Turu-uuringute ASi äsja valminud Eesti riigikaitse teemalisest avaliku arvamuse uuringust.
Uuring: venekeelsete elanike valmidus Eestit kaitsta on madalam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanike aktiivne kaitsetahe on poole aasta taguse ajaga kerkinud 59 protsendile ehk just nii palju naistest ja meestest on Eesti ründamise korral vastavalt oma oskustele ja võimalustele riigi kaitsmises valmis kaasa lööma, kirjutas kaitseministeeriumi nõunik Lauri Vahtre tänases Postimehes ilmunud artiklis.
Ainult meestest oli valmis riiki kaitsma minema läinud sügisel 70 protsenti ja sel kevadel 74 protsenti vastanuist. Ainult Eesti kodakondsusega meeste seas on valmisolek koguni 80 protsenti.
Venekeelsetel meessoost kodanikel on eelnevalt nimetatud näitaja ligi 60 protsenti. «Arvestades meie elanikkonna ja kodanikkonna kujunemise käiku, on 60 protsenti tegelikult rahuldav tulemus ja tähendab, et läinud sügisel täheldatud langus, mis kõigi venekeelsete vastajate lõikes jätkus ka sel kevadel, ei jätku siiski mitte venekeelsete meeskodanike hulgas, vaid venekeelsete mittekodanike ja/või naiste hulgas,» kommenteeris Vahtre.
Ta nentis, et venekeelsete kodanike tahe Eesti kaitseks relva haarata, mis 2000–2003 hoogsalt tõusis, näib viimase 12 aasta jooksul langenud olevat. «2003. aastal oli venekeelsetest kodanikest (st nii mehed kui naised) valmis ise kaitsetegevuses osalema üle 70 protsendi, järgnevail aastail püsis see 60 protsendi ümber, viimastel aastatel on kõikunud 45 ja 55 protsendi vahel,» kirjutas Vahtre.
«Meie rahvastiku tausta arvestades on Vene propaganda teatav mõju paratamatu; uuringutulemustes võib pigem näha märke deklareeritud kaitsetahte stabiliseerumisest uuel tasemel, mis võib mõnes segmendis olla küll varasemast madalam, kuid see-eest adekvaatsem, ausam,» märkis Vahtre.
«Lisaks ilmneb, et venekeelsete vastajate puhul on kõige nooremates vanuserühmades täheldatav hoiakute lähenemine eestikeelsetele vastajatele. Näiteks kui Venemaa tegevust võimu taastamisel endise Nõukogude Liidu aladel peab võimalikuks ohuallikaks kokku 23 protsenti venekeelsetest vastajatest, siis 15–19-aastastest vene noortest arvab nii 43 protsenti ja neist, kes elavad valdavalt eesti keskkonnas, koguni 51 protsenti,» lisas Vahtre.