Täna kell 17 saabusid kahe vahemaandumisega Eestisse turismigrupi liikmed, kes matkasid 25. aprillil Nepali tabanud ülivõimsa maavärina ajal Langtangi orus. Osa neist jäi sinna neljaks päevaks lõksu, nende seas Ragnar Plees, kes rääkis Postimehele oma läbielamistest.
Videointervjuu maavärina üle elanud eestlasega: 25. aprill on nüüd mu teine sünnipäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea on olla kindla maa peal, ei raputa, ei värista ja kivid ei kuku,» kirjeldas Plees, mis tunne on olla Eestis tagasi. Õnneks ei olnud lendu kodumaale keeruline organiseerida. «Lennujaam oli ülekoormatud, aga liiinilendudele oli eraldatud üks-kaks lendu päevas, et rahvast veeti suhteliselt kiiresti Katmandust välja,» rääkis mees.
Ta kirjeldas, et 25. aprilli päev oli üllatavalt ilus. «Päike paistis, olime jõudnud umbes 3000 meetri kõrgusele, kui ühel hetkel maa jalge all väga tugevalt värisema hakkas. Oli keeruline kõndida, joosta. See oli midagi täiesti enneolematut. Sellele järgnes mõne sekundi jooksul väga tugev kivirahe. Esimest korda mägedes olijale tuli see väga suure üllatusena, aga selline kaubarongi laadne heli hakkas kostma. Siis ma sain aru, et see on kivirahe,» rääkis Plees, et seejärel oli paar sekundit varju leidmiseks aega leida.
80-100 meetri kaugusel paistis üks suurem kivirahn, sinna taha jõuti kuuekesti varju minna. Teised varjusid sinna, kuhu parasjagu said. «Aga see ei olnud veel kõik, maavärin raputas ülevalt lumelaviini lahti, selle allatulekuga läks natuke kauem aega, poole minuti jooksul tabas meid ülitugev lumelaviin, mis muutis sisuliselt kõik pimedaks, kottpimedaks. Kaua see kestis, täpselt ei oska öelda. Mingi hetk hakkas valgeks minema, ja siis saabus täielik vaikus. Pilt eelnevaga oli täiesti totaalselt muutunud,» rääkis Plees, kelle jaoks on 25. aprill nüüdsest teiseks sünnipäevaks.
Pleesi sõnul olid matkajad pärast seda parajas šokis. «Üsna kohe oli selge, et sellega on matk lõppenud ja kõrgemale me ei lähe. Järgmine ülesanne oli üles otsida kõik meie grupiliikmed, seda me ka tegime ja siis selgus ka kurb tõde, et üks meie seast sai eeldatavasti kiviga pihta ja on hukkunud.»
Kui grupp oli taas koos, otsustati pöörduda turismi- ja sõjaväe kontrollpunkti, mida nad väisasid pool kilomeetrit tagasi. Osa grupist toimetati helikopteriga Katmandusse, kuid teised, sealhulgas Plees, jäid neljaks päevaks paikseks. «Kõik need neli päeva olime väliskeskkonnast täielikult eraldunud, seal ei olnud mitte ühtegi sidevahendit. Ainus info, mis tuli, olid matkajad, kes kogunesid sinna punkti. Sinna tuli üsna mitme päeva jooksul turiste, kes olid lõksu jäänud erinevatesse kohtadesse,» rääkis Plees ja lisas, et infot saadi põgusalt ka kopteripilootidelt.
Pleesi sõnul on kohalikud inimesed Nepalis hirmul. «Alles nüüd hakati majadesse sisse kolima. Väiksemad ärid olid juba paar päeva pärast maavärinat avatud, sest purustused polnud suured. Aga nad on üsna murelikud turistide äravoolu pärast ja seda oli tegelikult ka eile näha. Eile oli Katmandu Thameli linnaosa, mis on turistide lemmikkoht, üsna lage turistidest. Kohalikud inimesed tõsiselt muretsevad, sest see on nende sissetulek ja paljudel juhtudel ka ainus sissetulek,» rääkis Plees.
Nepali pealinna Katmandu lähistel registreeriti 25. aprillil ülivõimas maavärin magnituudiga 7,9. Maavärina ohvrite arv on tõusnud üle 7000 inimese ning vigastada on saanud üle 14 000. Ohvrite arv võib aga tõusta, kuna päästetööd alles käivad.
Välisministeeriumi andmetel viibis 25. aprillil toimunud maavärina ajal Nepalis 33 Eesti kodanikku, üks neist hukkus.