Mõttekoda: Eesti on riigireformiks valmis

Mõttekoda loodab, et riigikogu võtab riigireformi küsimuse pärast valimisi ka päevakorda. Foto: Toomas Tatar / Postimees

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist nähtub, et riigivalitsemise reformi küsimused on peatsete riigikogu valimiste eel erakondade valimisplatvormides varasemast enam esindatud, mis annab lootust, et teemaga pärast valimisi ka tegeletakse.

Poliitikauuringute keskuse teatel on seekordsetel valimistel riigi reformimise vajadusest olnud rohkem juttu kui varasemalt ning ühtlasi on toimunud arusaamade nihe – kui enne rääkisid sellest peamiselt eksperdid, seejärel ettevõtjad ja kodanikuühendused, siis nüüd teevad seda ka poliitikud ise.

«Esmalt tuleks korrata, miks meil see teema pidavalt laual on,» märkis riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert Rauno Vinni Praxisest. Ühe põhjusena tõi ta välja selle, et Eesti ühiskondlik areng pole nii kiire kui ootused on olnud. «Majanduskasv on aeglane, tootlikkus ei kasva soovitud tempos, rahvastik vananeb ja töökäte ehk maksumaksjate arv väheneb samal ajal, kui ülalpeetavate arv kasvab,» loetles ta põhjuseid.

vähemaga tuleb rohkem teha

Seega, ühelt poolt kasvab vajadus üha rohkemate sotsiaal- ja tervishoiu ja teiste avalike teenuste järele, ent samas on oht, et teenuste kättesaadavus ja kvaliteet langevad, on kirjas teemapaberis. 

Teisalt, aeglane majanduskasv ei taga piisaval määral ressursse ehk vahendite nappus muutub järjest teravamaks. Vinni sõnul peabki riik tulevikus saavutama rohkem vähemate ressurssidega. «Avaliku sektori toimimise ümbermõtlemine ja riigivalitsemise reform on muutunud vältimatuks, sest senise riigivalitsemise mudeli ja –põhimõtetega ei ole võimalik murranguliselt paremaid tulemusi saavutada,» sõnas ekspert.

Vinni tõi näite, et üks esimesi asju, mis ootab uue valitsuse heakskiitu, on riigieelarve strateegia aastateks 2016-2019, sest strateegia lõpuaastal ei saa riigieelarves enam arvestada miljonite eurode ELi toetustega avalike teenuste arendamiseks ja tarvis on leida uued rahastamise allikad.

haldusreformi olulisus

«On positiivne, et riigivalitsemise küsimused on üsna tugevalt kõikides valimisprogrammides sees ja neis on oluline ühisosa. Tähtis on, et poliitilist tahet jätkuks ka valimistejärgseks ajaks. Varasem kogemus näitab, et ainult headest ideedest ei piisa, tarvis on reformi elluviimise institutsionaalne korraldus kokku leppida ja määrata selge eestvedaja poliitilisel tasandil,» sõnas ekspert.

Kuigi riigivalitsemise reform hõlmab endas teemasid nagu kodanikuühiskonna arendamine, kaasav valitsemine, strateegilise juhtimise võime, poliitikakujundamise kvaliteet, haldusaparaadi tõhustamine ja uuendused avalike teenuste osutamises, on siiani enim tähelepanu pälvinud haldusterritoriaalsed küsimused, märkis Praxis.

Kohaliku omavalitsuse eksperdi Rivo Noorkõivu hinnangul on haldusreform üks põhjalikumalt käsitletud riigivalitsemise teemasid valimisprogrammides: kõik erakonnad on sellel teemal pakkunud lahendusi ja nende ühisosa annab aluse ümberkorralduste läbiviimiseks. «Jõutud on äratundmiseni, et juhuslikku laadi vabatahtlikud ühinemised, kus kohalike omavalitsuste õiguslikud alused ja nende toimimine on püsinud suuresti muutumatuna, enam edasi ei vii,» ütles ta.

Poliitikauuringute keskus usub, et kuna riigireform on tänavustel valimistel oluline teema, annab see hea lähtekoha riigivalitsemise reformikava kokkupanemiseks pärast valimisi. «Ekspertide ja ühiskondlike esindusorganisatsioonide kaasamine aitaks riigireformile selgemad eesmärgid seada ja tagada tulevaste muudatuste terviklikkus,» seisab paberis.

Praxise eestvedamisel koostasid valdkonna eksperdid riigivalitsemise reformi teemapaberi, milles  võrreldakse valimistel täisnimekirjadega kandideerivate erakondade lubadusi. Teemapaberis on esmakordselt kokku toodud eelnevalt teemasse panustanud inimeste ja organisatsioonide ettepanekud riigi praeguste tegutsemismustrite tõhususe ja nutikuse kohta.