/nginx/o/2015/01/15/3680255t1h186a.jpg)
Guantanamost Eestisse saabunud 31-aastane jeemenlane vahistati Pakistani linnas paiknevas turvamajas, paljastavad internetti lekkinud dokumendid.
Kuidas Eestisse toodud jeemenlane vahistati?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lekkinud on dokumendid, kus täpne ülevaade, milles jeemenlast kahtlustati, mis ta ise rääkis ja kuidas ta 2002. aastal vahistati.
Mehele ei ole süüdistust esitatud, sest ei ole piisavalt tõendeid.
New York Times'i avaldatud dokumentide kinnitusel viisid Pakistani võimud 2002. aasta 28. märtsil linnas nimega Faisalabad läbi reidid kahes turvamajas. Haarangute käigus vahistati inimesi, keda peeti al-Qaeda võitlejateks. Seejuures sai üks inimene hukka.
Ühest majast peeti kinni vähemalt 15 inimest, sealhulgas ka Eestisse toodud jeemenlane. Teisest majast vahistati vähemalt kaheksa kahtlusalust, nende seas ka kahtlustuse kohaselt Osama bin Ladeni abiline Abu Zubaydah.
Teisest majast leiti ka ehitusjuhendeid, tööriistu ja muid komponente, mida seostatakse isevalmistatud lõhkekehadega. Turvamaju haldas Pakistani terroristlik organisatsioon Lashkar-e-Taiba.
On kindlaks tehtud, et Eestisse toodud mehel oli vahistamise hetkel 40 Pakistani ruupiat, käekell ja hõbedast sõrmus.
Esialgu hoiti kahtlusaluseid Lahore’is Pakistanis, seejärel Islamabadis. Mais 2002 viidi kahtlustatavad Ameerika Ühendriikidesse.
Dokumentidest selgub, et mees viidi Guantanamosse, et ta annaks informatsiooni humanitaarorganisatsiooni al-Wafa, Wazir Akbar Khan piirkonna kohta Kabulis, Jamaat Tablighi organisatsiooni kohta ja Kabulist põhjas oleva rindejoone kohta, sealhulgas ka Talibani ja al-Qaeda jõudude kohta.
Kuidas mees Pakistani sattus?
Internetti lekkinud Ahmed Abdul Qaderi (31) tunnistuse põhjal ostis isa talle 1999. aastal pileti, et poiss saaks reisida Jeemenist Pakistani Karachi linna, et ta õpiks seal arvutit ja Koraani. Pärast kaht nädalat Karachis tutvus Ahmed Abdul Qader aga mehega, kes soovitas mehel illegaalselt Afganistani minna. Qader soovis leida tööd mõnes valitsusvälises organisatsioonis. Ta reisis Quetta linna Pakistanis, sealt edasi Afganistani. Septembris jõudis ta Kabuli, kus pöördus Al-Wafa humanitaarorganisatsiooni, et saada teavet, kuidas asutada abiorganisatsioon.
Seal sai ta soovituse jääda Pakistani ja õppida Koraani. Qader jäi Kabuli ilma tööta kuni detsembrini 1999 ning siis pöördus tagasi Quettasse, kus ta veetis umbes kolm kuud Tabligh'i mošees.
2000. aasta veebruaris pöördus ta uuesti Kabuli, kus kohtus Talibani võitleja Kari Sabega. Mais pöördus ta uuesti tagasi Quettasse, kus elas mošees ja õppis neli kuud Koraani. Sama aasta septembris läks ta tagasi Kabuli, kus ta kohtus taas Kari Sabe ja teiste Talibani liikmetega, kes veensid teda astuma nende ridadesse.
/nginx/o/2015/01/15/3680265t1h168b.jpg)
Oktoobris 2000 reisis jeemenlane rindejoonele, kuhu jäi kaheks päevaks. Siis läks tagasi Kabuli ning mõne päeva pärast läks taas rindejoonele koos Kari Sabega, selgub dokumendist.
Mees jäi Talibani tagalasse kolmeks kuuks. Teda õpetati kasutama automaati AK-47. Mees puhastas relvi, tegi süüa ja kogus küttepuid. Quader kinnitas, et majas oli 82-millimeetrine miinipilduja ja kuulpilduja.
Milline on uurijate hinnang?
2001. aasta jaanuaris kolis mees araablaste majja, kus puhastas lampe, koristas, tegi süüa ja kogus küttepuid. Quader kohtus isikuga nimega Hamza, kellele ta ütles, et soovib lahkuda. Hamza kutsus ta enda juurde Kabuli Wazir Akbar Khan piirkonda, kus ta oli septembrini 2001. Sealt reisis ta edasi Pakistani, kus tal soovitas tundmatu isik edasi reisida Faisalabadi araablaste majja, mida tema kinnitusel omas Salafiyah ülikool. Majas oli veel 15 isikut. Ta jäi sinna kolmeks kuuks, kuna ta vajas enda kinnitusel viisat, et Jeemenisse tagasi pöörduda.
Uurijate hinnangul on kinnipeetav andnud ülevaate oma tegevusest, kuid ta ei tunnistanud olulisi sündmusi, nagu väljaõpe al-Faruqi laagris, Kabuli võõrastemajas töötamine ja reisimine Afganistani läbi Zormati. Samuti kinnitas mees, et ei tunne Abu Zubaydahit.
Mees peatus Jamaat Tablighi (JT) mošees kahel korral, kusjuures JT peetakse al-Qaeda katteks ning al-Qaeda kasutas JT, et aidata kaasa ja rahastada oma liikmete reisimist.